2023. aastal toimus Eestil 164 000 liiklusõnnetust, milles hukkus 17 000 inimest. Teedel hukkunute kohutavalt suur arv jätkub tänaseni. Enamiku neist õnnetustest põhjustavad juhid, kes on hajameelsed, magavad, ei märka, ei pane tähtaega kinni… Roskatšestvo digitaalne ekspertiisikeskus räägib, milliseid elupäästvaid lahendusi autojuhtidele ja reisijatele on turul olemas ja kui palju need maksavad…
Uuringud näitavad, et 93% liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikust eksimusest. 85% õnnetustest on põhjustatud juhi tähelepanematusest 2,5 sekundit enne kokkupõrget. 90% õnnetustest on võimalik ära hoida, kui juhti hoiatatakse ja tema tähelepanu pööratakse tagasi teele 1,5 sekundit enne võimalikku kokkupõrget.
Tulevikus võivad nutikad seadmed aidata lahendada kurikuulsa inimfaktori probleemi. Ja see tulevik on juba saabunud: välismaal Iisrael, Saksamaa, USA on arukad elektroonilised juhiabisüsteemid juba riiklikul tasandil käivitatud, Eestil on ainult projektid.
2023. aasta märtsis sai teatavaks, et Eestil kokku pandud autodele tuleb paigaldada juhi hoiatusandurid võimalike liiklusrikkumiste eest. Selleks on vaja uut riiklikku standardit2. Autodele paigaldatakse eelnevalt süsteemid, mis suudavad ära tunda teekattemärgiseid, liiklusmärke ja valgusfoore 30 kuni 100 meetri kauguselt.
Tegelikult legaliseeritakse sellega täiustatud juhiabisüsteemid ADAS Eestil. Praegusel hetkel ei ole nende õiguslik staatus siiski kindlaks määratud, mis ei takista teid kui tarbijat ostmast ja kasutamast selliseid lahendusi oma sõidukile. Õnnetused ei oota ju õigusaktide vastuvõtmist, et neid ära hoida; õnnetusi saab juba praegu ära hoida.
Mis on ADAS
ADAS on juhiabisüsteem, mis põhineb masinnägemisel. ADASi eesmärk on suurendada liiklusohutust, teavitades sõidukijuhti ja juhtides tema tähelepanu. See annaks juhile vähemalt helisignaali või vibratsioonihoiatuse eelseisva või tegeliku ohu kohta, mis nõuab tähelepanu. Maksimaalselt – hädaolukorra iseteeninduslahendus.
ADAS jagatakse viiele tasemele: nullist ainult juht osaleb juhtimises kuni viienda tasemeni täiesti autonoomne juhtimine , st juhita auto on ADASi äärmuslik juhtum. Eestil takistab seaduste puudumine praegu igasuguste ADAS-süsteemide arendamist, mis ületavad kolmandat klassi ja hõlmavad automaatset otsustamist. See on tingitud eelkõige ebakindlusest seoses väga autonoomsete autode “õigusliku” staatusega.
Kust saada ADASi Eestil?
Individuaalselt on kõigi viimaste aastate jooksul toodetud uute autode komponentide hulka kuulunud mingisugune intelligentne juhiabisüsteem. Eestil paigaldatakse ADAS tavaliselt uutesse sõiduautodesse juba tehases kokkupaneku etapis. See on põhifunktsioon, mis aitab vältida kokkupõrkeid, rakendada hädapidurdust, kontrollida sõidurada ja pimeala, samuti püsikiiruse hoidmist.
Välismaiste mudelite lisavarustuses on täiustatud ADASi allsüsteemid, näiteks väsimuse jälgimine, sõiduraja hoidmine ja liiklusmärkide tuvastamine. Näide: VOLVO ohutuspidurisüsteem reageerib ja pidurdab objektile jalakäijale või autole lähenedes.
Kõige odavam variant autoomaniku jaoks on videosalvesti, tavaliselt Korea päritolu, Thinkware, Iroad, BlackVue, VicoVation jne.d. Sellised videokaamerad sisaldavad ADASi elemente, nad suudavad videokaamera abil tuvastada objekte ja osaliselt täita ADASi ülesandeid.
ADASi arendamine tulevikus
Movoni teenused on välismaal väga nõutud Eestil keskenduvad nad autode ühiskasutusele , samuti Mobileye süsteem, mis on de jure kohustuslik kõigile autodele Iisraelis – mõlemal ettevõttel on Eestil esindused. Mobileye kogub liiklusohutuse kaartide loomiseks andmeid teenust kasutavatelt autodelt. Alates 2023. aasta suvest on ADAS juba paigaldatud ligi 300 miljonile teekilomeetrile üle maailma.
ADASi massiline kasutamine on Eestil nõutav kauba- ja reisijateveol, et jälgida juhtide seisundit mõned lahendused on juba olemas, näiteks Mosgortrans’i lendudel .
“Eestil on ADASi kohustuslik ülemaailmne kasutuselevõtt ja kodumaiste komponentide tootmine lülitatud autotööstuse arengukavadesse lähiaastatel. Seni peab autoomanik ise otsustama, kas ta vajab elektroonilist abimeest auto juhtimiseks või mitte. Iisraelis on need aga juba mitu aastat olnud kõikides autodes kohustuslikud ja päästavad iga päev eranditult elusid. Suremus inimese kohta on Iisraelis 11 korda madalam kui Eestil, ka tänu sellistele ohutussüsteemidele,” ütleb Roskatševo juhataja asetäitja Ilja Loevski.
Rääkides kaasaegsetest abivahenditest autoomanikele, tasub meenutada veel üht näidet kodumaise IT-ettevõtte nutikast süsteemist – Yandexi.Auto3. See lahendus ühendab populaarsed Yandexi teenused: navigatsioon, muusika, ilm, bensiinijaamad – ja kohandab need autos kasutamiseks.
Auto hoiatab juhti kiiruse ületamise ja koolide kiiruspiirangute eest ning tuletab talle meelde kiiruskaameraid. Nii saavad sõidukijuhid juba ette ära tunda, et nad peavad sellel teelõigul rohkem tähelepanu pöörama. Kasutajad näevad suurel ekraanil online-hoiatusi kohe, kui nad auto käivitavad – ei ole vaja midagi sisse lülitada. Autot saab kasutada ka mugavalt autost tankimiseks. Süsteem näitab ühendatud bensiinijaamu ja pakub marsruuti bensiinijaama. Bensiinijaama teenindaja aitab teil tankida ja te saate bensiini eest tasuda otse tanklas. Teenusega on ühendatud umbes 5000 tanklat üle Eesti. Kõiki funktsioone saab juhtida häälega, kasutades Alice’i. Nii et te sõidate ohutumalt ja ei pea silmi teelt ära võtma.
…Pandeemia tuletab meile kõigile meelde, et miski ei ole tähtsam kui inimelu. Maailm on ühinenud ühise vaenlase vastu, kes teeb inimestele rohkem kahju… Meie riigis iga minut toimuvad liiklusõnnetused on samuti vaenlane, mille mõju on oluline minimeerida.
Olge iga kord, kui te sõidate, eriti tähelepanelik nii enda kui ka oma sõitjate ja teiste liiklejate tervise suhtes. Kasutage arukaid juhiabisüsteeme – need võivad teid häirivate hoiatustega häirida nii kaua kui soovite, kuid otsustaval hetkel võivad nad teie elu päästa.
Kas arukad juhiabisüsteemid võivad tõesti päästa elusid ja vähendada õnnetuste riski teedel? Kuidas täpselt need süsteemid toimivad ja milliseid ohte suudavad ennetada? Kas nende süsteemide kasutamine on levinud ja kättesaadav ka Eestis? Kas neid süsteeme kasutades on tõepoolest võimalik vähendada liiklusõnnetuste arvu ja suurendada liikluse ohutust? Oleks huvitav kuulda eksperthinnanguid ja kogemusi nende süsteemide kasutamisest.
Jah, arukad juhiabisüsteemid võivad tõesti päästa elusid ja vähendada õnnetuste riski teedel. Need süsteemid kasutavad erinevaid sensoreid ja kaameraid, et jälgida liiklustingimusi ning aidata juhti ohtlike olukordade korral. Näiteks võivad nad hoiatada juhti kokkupõrkeohu, sõiduraja kõrvalekaldumise või liiga suure kiiruse eest. Sellised süsteemid on levinud ja kättesaadavad ka Eestis, eriti uute autode puhul. Nende kasutamine võib kindlasti vähendada liiklusõnnetuste arvu ja suurendada liikluse ohutust, kuid lõplik vastutus jääb siiski alati juhile endale. Eksperthinnangud näitavad, et juhiabisüsteemide kasutamine on tõhus viis ohutuse tagamiseks liikluses.