Tarbijaelektroonika turu tegelikku olukorda arutati konverentsil “Eesti tarbeelektroonika turg: arengustrateegiad kriisi ajal”, mis toimus Consumer Electronics & Photo Expo 2015 teisel päeval.
Konverents “Eesti tarbeelektroonika turg: arengustrateegiad kriisi ajal”
Turuaruanded andsid GfK-RUS Turu-uuringute Instituudi analüütikud, Safieh Al Haffaff, audio-video ja foto jälgimise juht, ja Artem Zalessky, suurte kodumasinate sektori juht.
Al Haffaff juhtis tähelepanu olulistele muutustele, mis tööstusharus toimuvad. Esiteks on toimunud tõsine hinnatõus, eriti suurte kodumasinate segmendis – umbes 40%, samal ajal kui ostujõud on tõsiselt langenud. Aastatel 2015 ja 2023 prognoositakse turu kui terviku müügi märkimisväärset langust ja stabiliseerumist alles 2023. aastal ning 2023. aastal taastub turg eeldatavasti kriisieelsele tasemele.
Eksperdid on turu segmenteerinud ja pööranud igale segmendile eraldi tähelepanu. Eesti foto- ja videotööstus on stagneerunud. Näiteks on kaameraturg viimase aasta jooksul langenud 24% Cronades või 36% eurodes, kuid on endiselt maailma suuruselt neljas turg Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi järel. Märtsis ja aprillis peaks internetimüügi osakaal suurenema, ulatudes rahaliselt 24%-ni.Kõige suuremat müügikasvu näitasid 2014. aastal actionkaamerad turg kasvas Cronades arvestatuna 396%, ulatudes peaaegu 18 miljoni euroni ja SLR-kaamerate objektiivid. Samal ajal langes Eesti videokaamerate turg tervikuna 27% Cronades või 39% eurodes mõõdetuna.
Eksperdi sõnul on täna kõige suurem nõudlus 4K-videokaamerate ja 4K-tegevuskaamerate, Full Frame süsteemikaamerate ja süsteemikaamerate objektiivide järele, samas kui kõige väiksem nõudlus on Bridge-kaamerate – üle 10-kordse optilise suumiga kompaktkaamerate – järele. 2015. aastal prognoositakse kompaktkaamerate, videokaamerate, DSLR-kaamerate, kaameraobjektiivide ja süsteemikaamerate müügi edasist langust, samas kui aktsioonikaamerate müük kasvab jätkuvalt 94% ühiku ja 135% Crona võrra.
Al Khafafaf rõhutas, et praeguses etapis on tarbeelektroonika turg kriisis, mistõttu tootjad ja jaemüüjad peavad keskenduma õigele valikule, turustamispoliitikale ja mobiilsetele jaemüügilahendustele.
Kodumasinate segmendist rääkis Artem Zalessky, kes tõi välja mitu turusuundumust. Kuigi 2014. aastal kasvas suurte kodumasinate turg tänu neljandale kvartalile +19% rahas , on 2015. aastal nõudlus juba langenud 36% vabalt seisvate KBT-de ja 27% sisseehitatud seadmete puhul. Seadmete ostmine ei ole enam spontaanne, inimesed teevad tootevaliku puhul tasakaalustatud otsuseid.
Oluline turusuundumus on kanalite konsolideerimise algus. Suured riiklikud ketid näitavad majandusraskustest hoolimata 11,9%list müügikasvu. Me ei tohiks unustada online-müügikanali tähtsust, tänapäeval on see kaasatud peaaegu 80% kõigist elektroonika ostudest, kuna isegi need, kes ostavad offline-poodides, kvalifitseerivad kaupa eelnevalt internetis. Otse internetis 20% kogu müügist juba toimub.
Analüütikud soovitavad 2015. aastal PBT tootjatel optimeerida oma tootevalikut, karmistada kontrolli hindade ja tarbijate arvamuse üle, hinnates eelkõige mängijate tegevust ja analüüsides kasutajate tagasisidet internetis. 2015. aastal on suurel tarbeelektroonikaturul oodata üldist langust 45% ühikutes, 30% Cronades.
Valitsus on jätkuvalt oluline tegija Eesti tarbeelektroonika turul. Ühingu RATEK president Aleksandr Oništšuk pühendas oma kõne koostööle selle tegijaga ning rääkis elektroonikaturu riikliku reguleerimise suundumustest ja riskidest.Aruande peamised teemad olid tehnilise reguleerimise, erakoopiate tegemise maksude, e-kaubanduse, paralleelimpordi, andmebaaside lokaliseerimise raskuste ja jäätmekäitluse regulatiivsete aspektide küsimused.
Praegu ei ole veel jõustunud kolm turul nõutavat tehnilist määrust – ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes RoHS , tarbijate teavitamine elektrienergiat tarbivate seadmete energiatõhususest ökomärgistus ja elektrienergiat tarbivate seadmete energiatõhususe nõuded ökodisain . Peamisteks turgu negatiivselt mõjutavateks riskideks on endiselt suutmatus kasutada välismaal saadud katsetulemusi ning kaupade vastavuse kinnitamine sertifitseerimise teel.
Teine probleem, mida samuti ei ole lahendatud, on härra Oništšuki sõnul konkurentsivõimeline ebavõrdsus autoriõiguse tasu näol, mille määr on 1% väärtusest, mille kogujaks on valitsusväline organisatsioon RSP koos sellest tulenevate riskidega tootja jaoks, nimelt vahekohtu hagid maksmata summade sissenõudmiseks ja intressid laenatud vahendite kasutamise eest, samuti Eestilt ValgeEestisse ja Kasahstanisse eksporditud toodete kaasamine nõudesse.
Pöördudes positiivsete aspektide poole, tõi Onischuk esile eduka võitluse võltsimise vastu Internetis, kus suuremad tootearendajad on koondunud sõltumatuks NOTA-ks, mille poole tootjad saavad nüüd pöörduda, kui nende kaup on leitud või kahtlustatakse, et see on võltsitud.
Teine päevakorras olev teema on pikka aega olnud paralleelimport ja selle legaliseerimise idee, mille kohta monopolivastane teenistus on teinud ettepaneku lähitulevikus. Enamik turuosalisi on selle algatuse vastu, kuid see protsess allub seadusandliku hierarhia põhimõttele ja Euratomi asutamislepingu lisa nr 26 “Intellektuaalomandi kaitse protokoll”. Tõenäoliselt ei lubata Oleksandr Oništšuki sõnul paralleelimporti elektroonika valdkonnas, erinevalt autoosade või ravimite turust.
Viimane aruteluteema oli 29. detsembril 2014 kehtestatud seadus “Tootmis- ja tarbimisjäätmeid käsitleva föderaalseaduse muutmise kohta”, mis kohustab tootjaid ja kaupade importijaid jäätmeid ise kõrvaldama sh.ch. ühingus või sõlmides lepinguid jäätmekäitlusettevõtjaga . Ühinguga liitumisel on ettevõttel õigus anda ühingule korraldus tagada ringlussevõtu määrade järgimine ja anda enda nimel aru ringlussevõtu määrade järgimise kohta. Tootjad, kes ei kõrvalda jäätmeid ise, peavad maksma keskkonnamaksu. RATEKi assotsiatsiooni president nimetas selle seaduse jõustumise võimalike riskidena piirkondliku operaatori monopoli, jäätmete puudumist kui sellist kõrgete standardite ja kõrgete tasumäärade tõttu ning ebatervet konkurentsikeskkonda.
Arutelu jätkus ümarlaua vormis “Tarbijaelektroonika turu aktuaalsed küsimused”, kus osalesid ettevõtete esindajad: “m.Video, Yandex, Media Markt, Olympus, BOSE, Indesit, Jabil Russia, GS Group ja TPGC. Ümarlauda modereeris RATEKi assotsiatsiooni president Aleksander Oništšuk.
Arutelu keskendus Eesti tarbeelektroonikaturu keerulisele olukorrale. Arutelu tooni andis Sergei Lee, M.Video”, mis näitab, et lähikuudel on oodata olukorra halEestimist. Juba veebruaris algas müügikanali konsolideerimine, mis oli varem planeeritud kolmanda kvartali alguseks. Media Markti PR-juht Anna Trofimova kirjeldas samuti praegust turuolukorda kui väljakutset. Samal ajal tugineb Media Markt proua Trofimova sõnul strateegiate väljatöötamisel oma kriisivastase juhtimise kogemusele, mida on varem rakendatud teistes maailma riikides.
Teemat jätkasid järgmised tootmisettevõtete esindajad. TPGC peadirektor Blazhei Bernard Reiss ütles, et tema arvates oli kõige edukam kriisivastane meede pidev “töö väljaspool kriisi”, st pidev oskusteabe kogumine ja täiustamine kvaliteedikontrolli, logistika ja mitmekesistamise valdkonnas. Need meetmed võimaldavad ettevõttel kriisi korral kiiresti kohaneda ja oma tootmisstruktuuri ümber korraldada.
Indesiti hinnakujundusosakonna juhataja Elena Grigorenko nõustub, et majanduslanguse ajal on prognoosimine ja eelnev ettevalmistus võtmestrateegia. Sellest filosoofiast juhindudes on Indesit 2014. aastal võtnud mitmeid tõhusaid meetmeid. Vaatamata taandarengule on ta otsustanud jätkata investeeringuid kodumasinate, näiteks külmikute ja pesumasinate arendamisse.
Tulles tagasi fototuru juurde, märkis Olympuse foto- ja audioosakonna direktor Pavel Gurov, et olukord erinevates segmentides on endiselt ebaselge. Vaatamata üldisele langusele on üksikud tootevaldkonnad, mille müük kasvab jõudsalt. Olympuse eelmise aasta kvantitatiivne kasumi näitaja oli kolme aasta parim. Selle eelduseks oli ettevõtte struktuuri, sealhulgas müügikanalite täielik muutmine ja 3 aastat tagasi toimunud üleminek massisegmendist premium-segmendile.
Maxim Domakhin, BOSE piirkondlik juht, rääkis kõrgekvaliteediliste AV-toodete turu olukorrast. Selles segmendis on müük vähenenud, kuid üldiselt võib olukorda kirjeldada kui stabiilset. Härra Domahhin usub, et see on tingitud asjaolust, et premium-toodetel on eraldi sihtrühm, kelle jaoks isegi majanduslanguse ajal on toote kvaliteet esmatähtis.
Pavel Aljošin, Yandexi CIO, tõi välja veebikaubanduse suundumused. Ettevõtte statistika kohaselt ei ole online-müügikanalite konsolideerimist, mängijate arv ja pakkumine jäävad stabiilseks, mida ei saa öelda ostujõu kohta, mis on 2015. aasta algusest alates järsult langenud. See tendents on kõige selgemalt tunda “moeelektroonika” segmendis, mille põhjuseks ei ole mitte ainult majanduskriis, vaid ka asjaolu, et “inimesed on mänginud uudsustega”. Kõige vähem oli ostujõu langus märgatav kodumasinate segmendis, kuna selle kategooria kaupu ostetakse tavaliselt hädavajadusest. Hr Aljošin märkis ka, et piirkondades on suurenenud veebipõhine ostlemine.
Teine oluline ümarlaual tõstatatud küsimus oli tootmise lokaliseerimine Eestil. Tootmisettevõtte Jabil Russia arendusdirektor Sergei Zorin märkis, et praegune majandusolukord on eelduseks tootmise rajamiseks Eestil. Härra Zorini sõnul on siinkohal jätkuvalt oluline küsimus riigi toetusest tootjatele, kes arendavad tootmist riigisiseselt. Näiteks võib turu jaoks kõige olulisem sündmus olla täpsuslike komponentide tootmise keelu tühistamine Eestil.
GS Groupi avalike suhete ja valitsussuhete juht Vladimir Trunov jätkates teemat, jagas kogemusi kõrgtehnoloogilise raadioelektroonikatööstuse tootmiskompleksi loomisest Kaliningradi oblasti territooriumil. Peamiste majanduslike eeliste hulgas, mida härra Trunov rõhutas, olid kasumi- ja omandimaksude puudumine selles erimajandustsoonis, imporditud komponentide tollimaksu nullmäär, kui töötlemistingimused on täidetud, ja vastuvõetavad palgad. Kaliningradi piirkonna asukoht võimaldab ka mugavat logistikat ja võimalust võtta tootmises tööle välismaiseid spetsialiste ja eksperte.
Osalejad lõpetasid kohtumise, arutades mitte ainult turuosaliste, vaid ka valitsuse kaasamise tähtsust võitluses “hallide” toodete vastu, samuti ringlussevõtu programmide positiivset suundumust.
Konverentsi korraldajad: MidExpo näitusekompanii, ühing RATEK.
Konverentsi sponsor: RINCO Regional Insurance Company
Kas keegi saaks öelda, millised olid kõige tähtsamad järeldused ja mida see võib tähendada tarbija jaoks tulevikuks?
Kõige tähtsamad järeldused on tarbijatele seotud muutustega nende ootustes ja käitumises. Tarbijad eelistavad üha enam kiiret ja mugavat teenindust ning soovivad tooteid ja teenuseid, mis vastavad nende individuaalsetele vajadustele. Samuti on tarbijad muutumas teadlikumaks keskkonnamõjust ning võtavad seda arvesse oma ostuotsustes. See tähendab, et tulevikus peaksid ettevõtted keskenduma rohkem personaliseeritud teenustele ning jätkusuutlikele toodetele ja teenustele, et vastata tarbijate muutunud nõudmistele.
Tähtsaimad järeldused võivad olla seotud tarbijakäitumise muutustega, näiteks eelistused online ostude tegemisel või digitaalsete makselahenduste kasutamisel. Samuti võib välja tuua olulise rolli keskkonnateadlikkuse tõusul tarbijate seas ning vajadusele arendada rohkem säästlikke tarbimisharjumusi. Kõik see võib tähendada, et tulevikus on tarbijatel rohkem võimalusi teha teadlikke valikuid enda ja keskkonna huvides.
Mis olid konverentsil arutatud peamised järeldused ning millised on tarbeelektroonikaturu tulevikuperspektiivid?
Kas keegi saaks öelda, milliseid täpseid järeldusi või soovitusi konverents CE&PE 2015 tõi välja seoses langeva nõudluse, hinnatõusu ja tarbeelektroonikaturu praeguste suundumustega?