Ajal, mil alles avastati uusi maid ja sündisid uued teaduslikud teooriad, ei tajunud meie kaasaegsed fotograafia poolt esile kutsutud visuaalse kunsti revolutsiooni kui uut etappi maailmakultuuri ajaloos. Üheksateistkümnenda sajandi meistrite hulka, kelle kunstiotsingud muutsid moodsat maailma, kuulub fotograaf ja kunstnik Oskar Gustav Reylander. Ta on noorim liige fotograafide pioneeride põlvkonnast, kelle hulka kuulub ka Briti “fotograafia isa” Henry Fox Talbot. Just tema programmilise teosega “Kaks eluviisi” 1857 võib jälgida visuaalse redaktsiooni sündi, millest sai uus viis abstraktsete ideede ja mõistete väljendamiseks, mida sajandeid peeti verbaalse keele eesõiguseks.
Oscar Gustav Reylander 1813-1875
Kunstnik ja fotograaf. Ta sündis Rootsis, õppis maalimist Itaalias ja kolis 1840. aastal Inglismaale, kus ta alustas 1852-1853 fotograafiaga. 1857. aastal lõi ta “Two Ways of Life”, mis samal aastal omandati prints Alberti kollektsiooni ja mida eksponeeriti Manchesteris toimunud kunstiväärtuste näitusel, mis oli maailma esimene maailmakunsti ja -kultuuri ekspositsioon.
Reylander tutvustas oma fotomontaažide jaoks välja töötatud tehnikat teistele autoritele, sealhulgas Briti fotoklassikule Henry Peach Robinsonile, kes tegi hiljem palju montaaže.
1872. aastal kohtus Reylander Charles Darwiniga ja sai fotograafiliste illustratsioonide autoriks tema teaduslikule teosele “Emotsioonide väljendamine inimestel ja loomadel”. Kunstnik oli tuntud ka oma žanrifotokompositsioonide ja aktiivse osalemise poolest Briti ajakirjanduse fotograafia-alastes aruteludes.
Suur kollektsioon Reylanderi töödest, sealhulgas tema kuulsa kompositsiooni “Two Ways of Life” originaal aastast 1857, asub Ühendkuningriigis Bradfordis asuvas riiklikus meediamuuseumis. Sellel muuseumil on üks maailma suurimaid ja rikkalikumaid fotokollektsioone, eriti pärast seda, kui Ühendkuningriigi Kuningliku Fotograafiaseltsi kollektsioon anti muuseumisse hoiule. Muuseum on ka erinevate meediakanalite säilitamise, uurimise ja edendamise keskus: fotograafia, film, televisioon, animatsioon, raadio, digitaalne kommunikatsioon ja mängud.
Ajal, mil avastati uusi maid ja sündisid uued teaduslikud teooriad, ei tajunud kaasaegsed fotograafia poolt algatatud visuaalse kunsti revolutsiooni kui uut etappi maailma kultuuri ajaloos. XIX sajandi meistrite hulka, kelle kunstiotsingud muutsid kaasaegset maailma, kuulub fotograaf ja kunstnik Oscar Gustav Reylander. Ta on noorim liige pioneeripõlvkonnast, mille hulka kuulub ka Briti “fotograafia isa” Henry Fox Talbot. Just Reylanderi programmilise teosega “Kaks eluviisi” 1857 on kombeks käsitleda visuaalse toimetuse sündi, mis sai uueks viisiks väljendada abstraktseid ideid ja mõisteid, mida sajandeid peeti verbaalse keele eesõiguseks…
Reylanderi “Kaks eluviisi”, tõeline viktoriaanliku ajastu moraalimanifest, sisaldab visuaalse toimetuse võimaluste kvintessentsi. Fotograafil õnnestus luua teos, mis ühendab endas klassitsistliku maali kompositsiooni ja ajastule sobiva sisu ning autori viimased saavutused tehnikas ja kunstilises leiutis. Kompositsiooni keskmes on vana õpetaja; tema kaks õpilast on erinevatel teedel, üks liigub naudingute ja ebaõigluse, teine hariduse, teaduse, kaubanduse ja heategevuse suunas. Reylanderi “visuaalne tekst” hämmastas tema kaasaegseid ja sai arvukate publikatsioonide teemaks.
Lisaks teose sisule arutasid vaatajad ka selle välimust: Reilander trükkis peaaegu 80 sentimeetri pikkuse foto, mis oli 19. sajandi keskel normiks lõuenditel, kuid mitte fotograafia puhul. Poolteist sajandit enne digitaaltehnoloogia tulekut oli “Two Ways of Life” näide oskuslikult käsitsi valmistatud montaažist, mis koosnes rohkem kui 30 üksikpildist. Samal aastal omandati “Two Ways of Life” prints Alberti kollektsiooni, millest hiljem sai üks Victoria ja Alberti muuseumi fotokogu allikatest. Nii näitasid kroonitud pead 19. sajandi keskel avalikkusele, et fotograafia on uus kunstivorm ja et fototrükk on kogumisväärt objekt.
Nüüdseks Bradfordi riikliku meediamuuseumi kollektsioonis asuv Raylanderi 1857. aasta albumi originaaltrükk, mis ei ole Ühendkuningriigist peaaegu sajandit lahkunud, esitleti sel sügisel Eestil. Projekt “Reaalsuse konstrueerimine”. “Oscar Gustav Raylanderi “Kaks eluviisi” tähistab varase Briti fotograafia olulist kohta maailma visuaalse kultuuri ajaloos.
1857. aastal lõi Oscar Gustav Reylander mitme figuuriga fotokompositsiooni, millega käivitati uus suundumus fotograafias – fotomontaaž. See, mis enne Reylanderit ei olnud midagi muud kui tehnoloogiline tehnika, omandas pärast tema tööd omaette filosoofia. Vaadates autori originaaltrükist XIX sajandi keskpaigast ja uurides selle allegoorilisi teemasid, tabame end selle mineviku moraali manifesti naiivsusest ja ahvatlevast siirusest. Kuid seda nähti kunsti eesmärgina – üldsuse harimine – nii Euroopas, Ameerikas kui ka üle-eelmise sajandi Eestil, olgu selleks siis preraafaeliitide, rändrahvaste või uue kontinendi maalijate misjonitöö. Sel sajandil olid normi mõiste, hea ja kurja kindlus usufilosoofias, ühiskonna eetilistes reeglites ja poliitikas lahutamatult seotud, eriti riikides, kus religioonil oli jätkuvalt oluline roll riigi ja kodanike elus. Seetõttu ei olnud Reylanderi näiliselt retooriline visuaalne väljendusviis “Kahes eluviisis” midagi muud kui katse leida dialoogivorm noore tehnoloogilise fotokunsti ja selle kaasaegse ideoloogia vahel. Samal ajal, järgides kunstiajaloo klassikalisi näiteid, püüdes luua pildi, mis sarnaneb mineviku parimate maalinäidetega, oli uus pilt noorte fotograafide otsimise suund.
Sisuliselt on tegemist fotograafia kahest teest, mis läksid kahekümnendal sajandil lahku: sotsiaalse ja poliitilise tegevuskava visuaalse kujutamise tee ja vormi kunstilise uurimise tee. Mõlema suuna lähtepunktiks oli Reylanderi montaaž.
Redigeerimise ulatuslik areng algas juba kahekümnendal sajandil. Eesti kunstilise avangardi ikooniliste teoste ilmumine 1920-30ndatel aastatel nii maalikunstis, joonistuses, plakatikunstis kui ka fotograafias on seotud montaažimõtlemisega. Möödunud sajandit mäletatakse ka aktiivse dialoogi poolest fotograafia ja selle loojate ning kaasaegse ideoloogia vahel: apologeetikast kriitikani, nõukogude ideoloogia konstruktivistlikust hümnist kuni praeguse kodanliku tarbimisühiskonna kriitikani. Pildi- ja tekstimontaaž – kahekümnenda ja kahekümne esimese sajandi massimeedia fenomeni mõju alus. Pildifragmentide, sõnajääkide ja tekstuuride montaaž on äratuntavad kaasaegse kunsti tunnused alates dadaismist ja sürrealismist kuni popkunsti ja postmodernismini.
Niepce’i, Talboti ja Daguerre’i töid ei ole viimase sajandi jooksul Eestil avalikult näidatud. Nad alustasid fotograafiat kui tehnoloogiat ja uut moodsa ajastu visuaalset keelt. Raylander seisab selles sümboolses fotograafia rajajate reas, sest ta käivitas võimsa voolu fotograafia voolus. Seepärast on Oskar Gustav Reylanderi originaallõike “Kaks eluviisi” linastamine nii oluline nii Eesti kunstielu kui ka publiku jaoks. Ilma põhitõdedega tegelemata on raske mõista viimase kahe sajandi kultuurilisi ja tsivilisatsioonilisi saavutusi, seda sügavust, mis lahutab meid lähiminevikust…
Eesti esimese Raylanderi montaažiga kaasneval näitusel oli üle saja viiekümne montaaži ja kollaaži, mida fotograafid ja kunstnikud on loonud viimase saja aasta jooksul. Projekti kuraatorid on seadnud endale ülesandeks näidata kahte peamist suunda “eripärade ühendamise kunsti arendamisel uue reaalsuse loomiseks”, milleks on fotomontaaž: töö kontseptsioonide vormimisel nähtavaks pildiks ja töö varem nähtamatu vormi kallal. Paljud kollektsiooni kuuluvad pildid on tehtud Eesti kunstnike poolt ja mitte kõik neist ei ole üldsusele teada. Ekspositsioon “Reaalsuse kokkupanek. “Oscar Gustav Reylanderi “Kaks eluviisi” – 2011. aasta, postindustriaalse digitsivilisatsiooni toode. Julgeme mitte ignoreerida seda asjaolu ja võiksime lisada, et see näitus, mis on austusavaldus Raylanderile, on virtuaalsete projektsioonide kogum fotomontaaži ajaloost 20. ja 21. sajandil.
Näitus “Montaging Reality. Oscar Gustav Raylanderi “Kaks eluviisi” oli 2011. aasta septembris-oktoobris Garaaži Kaasaegse Kultuuri Keskuses väljas Suurbritannia saatkonna Eestil, Iris Foundationi, ROSIZO Riikliku Näituse Keskuse, Eesti Kultuuriministeeriumi ja RIA Novosti toetusel.
Projekti kuraatorid: Evgeniy Berezner, Irina Chmyreva, Natalia Tarasova.
Mis oli digitaaltehnoloogia eelkäija?
Mis oli digitaaltehnoloogia eelkäija ja millal see loodi?