8. aprillil 2023 korraldas Eesti Föderatsiooni kaubandus- ja tööstuskoda kütteradiaatorite tootjate assotsiatsiooni APRO toetusel kõigile kütteseadmete turul osalejatele märgilise sündmuse: ümarlaua “Eesti küttesüsteemide turg – võrdsete võimaluste ja rangete standardite territoorium”. Ettevõtete, valitsusasutuste ja kodanikuühiskonna esindajad ning teadus- ja ekspertide kogukonnad kogunesid ühele platvormile, et leppida kokku turu reguleerimise meetmetes ja kodumaiste tootjate toetamise viisides.
Kaubandus- ja tööstuskoda leppis kokku meetmetes küttesüsteemide turu reguleerimiseks
Ürituse avas föderatsiooninõukogu liige, APRO nõukogu esimees Sergei Šatirov.
“Küttesüsteemide praegune tase on sõna otseses mõttes riikliku julgeoleku küsimus. See on ka meie tööstuskultuurile iseloomulik. Kogu see masinaehitussegment on ainulaadne, sest see on äärmiselt kompaktne – kõrgeima lokaliseerituse astmega”.
Sergei Šatirov rõhutas, et kodumaiste tehaste praegused võimsused suudavad juba praegu rahuldada enamiku kodumaise nõudluse radiaatorite järele.
Senaator puudutas tõsist turuprobleemi – kütteradiaatorite ebausaldusväärset tollideklaratsiooni:
“Kaks aastat tagasi oli radiaatorite turg üle ujutatud halli impordiga. Ikka veel on juhtumeid, kus radiaatorid imporditakse riiki mitte toote, vaid vanametalli hinnaga. Need tooted ei ole usaldusväärsed ja sertifitseerimisturu liberaliseerimine võimaldab osta dokumenti, mis tõendab ebapiisavat kvaliteeti”.
Selleks, et luua soodsad tingimused küttesüsteemide kodumaise tootmise arendamiseks, pakkus Sergei Šatirov välja järgmised meetmed
– Lisada regulatiivsetesse dokumentidesse klauslid, mis kohustavad ehitusorganisatsioone ostma kõrgekvaliteedilisi ja kehtestatud parameetritega küttematerjale;
– Soovitada tööstus- ja kaubandusministeeriumile sõlmida spetsiaalsed investeerimislepingud kütteseadmete tootjatega;
– osta riigihangete käigus seadmeid kodumaistelt tootjatelt;
– Viia läbi analüüs imporditud kliimaseadmete kohta, mida riigiettevõtted ostavad, kui kodumaised samaväärsed seadmed on kättesaadavad;
– koondada kõik kodukliimasüsteemide tüübid eraldi tööstusharuks koos vastavate allsektoritega.
Kütteseadmete turu põhiprobleeme tõi välja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja äriühendustega tehtava töö osakonna asedirektor Aleksandr Lomachenko:
“Esiteks on see kütteseadmete kohustusliku sertifitseerimise puudumine. Teiseks, mõnel juhul on valitsusasutuste ebapiisav kontroll. Ja kolmas on tootjate banaalne ebaõiglus”.
NP “AVOK” president, tehnikateaduste doktor, professor Juri Tabunštšikov ütles:
“Konfliktsituatsioon radiaatorite turul on eksisteerinud juba üle 10 aasta. Ei olnud ei reguleerivat raamistikku, ei metoodilist alust ega spetsialistide kooskõlastatud arvamust. Ja asjaolu, et me otsime neid lahendusi – see on suurepärane.
Avaliku koja liige Artjom Kirjanov rõhutas vajadust jätkata avalikku kontrolli kütteseadmete ohutuse üle:
“On vaja jõuda omavalitsuste avaliku kontrolli tasandile, ehk teisisõnu omavalitsuste juhtide alluvuses olevate avalike kabinettide ja avalike nõukogude tasandile, kelle ees ehitustööd tehakse, mis meid huvitab tarnitud radiaatorite kvaliteedi osas”.
Eesti Töösturite ja Ettevõtjate Liidu komitee esimene aseesimeesAndrei Lotsmanov märkis, et on vaja aidata ettevõtet, kuid on oluline eraldada need, kes teevad radiaatorid vastavalt GOSTile ja viivad läbi ausat sertifitseerimist nendest tootjatest ja tarnijatest, kes ei hooli toote kvaliteedist:
“On väga oluline, et õigusaktide ja uute lähenemisviiside väljatöötamisel turujärelevalvele ja kontrollile tuleks arvesse võtta heausksete ettevõtjate huve”.
Ümarlaual osales ka Eesti kvaliteedisüsteemi juhataja asetäitja Ilja Loevski. Eesti kvaliteedisüsteem Roskatševo loodi Eesti valitsuse määrusega, et teostada Eesti turul olevate toodete sõltumatut kvaliteedikontrolli. Selleks viib Roskatševo läbi kvaliteedikontrolli ja toote sertifitseerimise ning tulemuste põhjal antakse tootele Eesti kvaliteedimärk. Ilja Loevskiy väljendas valmisolekut kaaluda radiaatorite ja konvektorite lülitamist Roskatšestvo iseseisvate uuringute süsteemi juba sel aastal:
“Meil on hea meel pakkuda teile võimalust siseneda meie struktureeritud protsessi, et meie kaaskodanikud saaksid osta kvaliteedistandarditele vastavaid tooteid”.
Teemat jätkates juhtis ümarlaua moderaator, APRO tegevdirektor Aleksander Kvašnino, tähelepanu radiaatorite deklareeritud parameetrite vastuolulisuse probleemile: “Riigi 30 piirkonnas läbiviidud kontrollide tulemused näitasid, et 75% kauplustest leiti radiaatorite pakendil andmeid, mis ei vastanud deklareeritud omadustele”. Aleksander Kvashnin tänas ümarlauda külastanud Leroy Merlini ja Petrovitši esindajaid nende avatuse eest dialoogi pidamiseks riiulitel olevate toodete kvaliteedi ja ohutuse üle.
NOSTROI aseesimees Aleksei Busahhin kirjeldas väljatöötatavat kontrollisüsteemi, mis aitab kaitsta ehitusturgu GOSTile mittevastavate kütteseadmete eest:
“NOSTROI abil loome inseneriseadmete, sealhulgas kütteseadmete kontrollimise süsteemi, mida hakkab kontrollima erialaseltskond.”
. Samas rõhutas Aleksei Busahhin, et olemasolevaid Euroopa süsteeme, mis ei võta arvesse Eesti kliimatingimusi, ei saa täielikult kopeerida. Aleksei Busahhin juhtis tähelepanu GOSTide ja ELi standardite ühtlustamise aeglusele.
Ümarlaual vahetati ka kogemusi võltsitud ja võltsitud toodete tootmise ja salakaubaveoga seotud küsimuste käsitlemisel. SOYUZCEMENTi ekspert Natalia Kozhinara rääkis meetmetest, mis võimaldasid kehtestada tsemendi kohustusliku sertifitseerimise. Elektrokabel Associationi võltsimisvastase projekti juht Vladimir Kashkin tutvustas meetodeid, kuidas võidelda kaablitoodete salakaubaveo vastu.
Rahvusvahelise Alumiiniumradiaatorite Tootjate Assotsiatsiooni AIRAL koostöö direktor Matteo Foley jagas Euroopa kogemusi küttesüsteemide turu reguleerimisel ning väljendas AIRALi ja Politecnico di Milano valmisolekut teha koostööd APRO ja Eesti tootjatega võitluses kõlvatu konkurentsi vastu.
Alexander Kvashnin märkis:
“Katsete tegemisel ei tohiks lubada monopoli. Teeme koostööd Eesti ja Euroopa laboritega. Peamine on see, et laborid peaksid olema võimelised tegema katseid vastavalt Eesti GOSTile”.
Katselabori “Vitaterm” peadirektor Vitali Sasin rõhutas riiklike organisatsioonide ja riigi ühendamise tähtsust kütteseadmete kvaliteedi kontrollimisel, et tagada tugevuse, soojuse hajutamise ja hüdraulikaga seotud näitajate usaldusväärsus.
Ka Forte Trading and Manufacturing Holding Company peadirektor Aleksander Anatiy nõustus, et turg hindas kütteseadmeid üle:
“Me oleme valmis võitlema, et kaotada ebaõiged andmed kõikidel andmekandjatel, mis viitavad toodete müügile – karbid, passid jne.”.
Rifari peadirektor Alexander Lobach võttis sõna riiklike küttesüsteemide tootjate nimel. Ta väljendas muret, et tänapäeval on arendajate ja planeerijate ainus kriteerium radiaatori valikul hind. Nad ei võta arvesse radiaatorite kvaliteeti ja ohutust, vaid jätavad selle küsimuse lõppkasutajale. Alexander Lobach rõhutas ka, et riigiasutuste abi on vaja, et kehtestada õiglased ja õiglased mängureeglid turul:
“Üks otsus kohustusliku sertifitseerimise kohta kõrvaldab kõik probleemid: võltsimine, tarbijapettused. Ainus asi oleks jälgida nende eeskirjade järgimist”.
Rangete turureeglite puudumine ja sellest tulenev laialdane ebaaus konkurents on juba viinud mitmete Eesti radiaatoritootjate sulgemiseni. Tuhanded inimesed kaotasid töö. Dmitri Merkulov, Tallinn piirkonna töömehe kaitsmise liikumise juht, käsitles seda küsimust:
“Kodumaine tootmine tähendab suuremat maksukogumist, uusi töökohti ja suuremat tööhõivet. On vaja võrdsustada olukorda tööturul, toetades eelkõige töökohtade loomist kvalifitseeritud töötajatele: tehnikutele, inseneridele, tõelistele tootmistöötajatele, tegusatele inimestele, kes loovad oma kätega konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid tooteid. Soovimatus toetada ja arendada kodumaist tootmist tulevikus mitte ainult ei tee meid sõltuvaks impordist, vaid aeglustab või isegi peatab kodumaise küttekehade tootmise arengu.
Ümarlaua tulemusel tehti ettepanek järgmiste turu reguleerimise meetmete kohta:
– Kütteseadmete kohustusliku sertifitseerimise kehtestamine,
– Riikliku tehnosüsteemide vastavustõendamise süsteemi loomine,
– radiaatorite ja konvektorite lisamine Roskatševo süsteemi iseseisvate uuringute jaoks,
– mehhanismide kehtestamine kütteseadmete tõendavate dokumentide ja sertifikaatide kontrollimiseks,
– Kontroll katselaborite ja sertifitseerimiskeskuste üle.
Need ettepanekud sisalduvad ümarlaua soovitustes, mis saadetakse kaubandus- ja tööstuskoja nimel valitsusasutustele ja kõigile turuosalistele. Nende rakendamine tagab võrdsed tingimused küttesüsteemide turul ja tasakaalustab kõigi turul osalejate, nii tarbijate, müüjate, importijate kui ka tootjate huve.
Kas kaubandus- ja tööstuskoda on nõus küttesüsteemide turu reguleerimise meetmetega? Millist mõju nad näevad nende meetmete rakendamisel ettevõtetele ja tarbijatele? Kas nad usuvad, et sellised meetmed aitavad parandada küttesüsteemide keskkonnasõbralikkust ja konkurentsivõimet?