Viimastel aastatel on üha rohkem teateid hoonete kütteseadmetega toimunud õnnetustest, mis põhjustavad kahju kodanikele. Riigiduuma ekspertnõukogu näeb lahendust radiaatorite kohustuslikus sertifitseerimises.
Kuidas kaitsta kodanikke ebaturvaliste radiaatorite eest
“Naise korteris varises osa laest kokku, mis ei pidanud üleval asuva korteri veesurvele vastu. Radiaator lõhkes”, “Sünnituseelse kliiniku lagi varises kokku lõhkenud radiaatori tõttu”, “Õpilane sai kooli riietusruumis põletushaavu”. Tüdruk sai kuumast radiaatorist tuleva kuuma veejoa tõttu kõrvetada”, “Jekaterinburgi kohvikus kõrvetas radiaatorist tuleva keeva veega nelja-aastane tüdruk” – selliseid uudiseid võib meedias sageli leida. Ainuüksi 2014. aastal teatati 15 vigastusest ja surmaga lõppenud õnnetusest küttesüsteemi tõttu. Radiaatoritootjate ühendus APRO on koos Riigiduuma ekspertnõukoguga uurinud probleemi põhjust.
Enamik küttesüsteemi rikkeid tekivad seetõttu, et radiaatorid ei ole lihtsalt normkoormusele vastavuses. Eriti ohtlik on selliste seadmete kasutamine, mis ei vasta hoonete ja konstruktsioonide tehnilistele ja tööohutusnõuetele, tsentraalsete küttesüsteemide massprojekteerimisel. Lisaks mõjutavad projekteerimisvead soojusarvutustes elamute küttesüsteemide kasutusiga ja ohutust, mis paratamatult põhjustab õnnetusi ja kujutab endast otsest ohtu inimeste elule ja tervisele.
Tänapäeval ei ole kütteradiaatorite ja konvektorite kohta kohustuslikke kvaliteedinõudeid. Skruplitundetud tootjad ja importijad petavad tarbijaid kergesti, andes radiaatorite deklareeritud soojusvõimsust tugevalt üle. Kuna puudub kohustuslik hindamine toodete vastavuse kohta tehnilistele ja tegevusparameetritele, teevad ebaausad turuosalised omavoliliselt muudatusi konstruktsioonis ja tootmistehnoloogias, et vähendada toodete maksumust. See vähendab oluliselt radiaatorite kvaliteeti ja ohutustaset.
Teine oht, mis seisneb ebakvaliteetsete radiaatorite taga, on nende ebapiisav soojatootmine, mis viib selleni, et inimesed külmetavad oma kodudes. Eesti Föderatsiooni avalik koda haldab igal aastal kütte kaebuste vihjeliini, kuhu laekub tuhandeid kodanike pöördumisi.
Lõpuks võivad materjalid, millest radiaator on valmistatud, ise ohustada tarbijate tervist. Suurim oht tuleneb polümeervärvimaterjalidest, millega need tooted on kaetud.
Sotsiaalse infrastruktuuri, kohaliku omavalitsuse ja elamu- ja kommunaalteenuste arendamise avaliku koja komisjoni esimene aseesimees Artem Kirjanov ütleb, et radiaatorite sertifitseerimissüsteemi kehtestamine võib olla lahendus kodanike ohutuse tagamiseks: “Vastavalt WTO ja Euraasia majandusliidu lepingu üldtunnustatud reeglitele võib kehtestada kohustuslikud nõuded kaupadele, et kaitsta inimeste elu ja tervist, vara ja keskkonda, samuti vältida radiaatorite sertifitseerimissüsteemi kehtestamist. Peame täiesti õigeks kehtestada mitmesuguseid tõkkeid ebaausate tootjate ja välismaalt imporditud madala kvaliteediga toodete teele.
Nii Eesti tootjad kui ka seadusandjad nõustuvad Kirjanoviga. Näiteks Sergei Šatirov, Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee aseesimees ja kütteradiaatorite tootjate assotsiatsiooni APRO nõukogu esimees märgib, et Eesti küttesüsteemide turul domineerivad praegu halva kvaliteediga importtooted, mille osakaal ületab 90%. Kliimaseadmete selgelt määratletud kvaliteedistandardite puudumise tõttu imporditakse meie riiki Kagu-Aasiast ebakvaliteetset “halli” importi. Rifari bimetall- ja alumiiniumradiaatorite tehase peadirektor Aleksandr Lobatš rõhutab samuti, et täieliku tootesertifitseerimise puudumisel ilmuvad Eesti turule Hiina seadmed, millel puuduvad igasugused garantiid termiliste, geomeetriliste ja kaaluparameetrite osas.
“Radiaatorite kohustusliku sertifitseerimise ja tõhusa kontrolli kehtestamine turul 2023. aastaks vähendab 90% võrra ebaturvaliste radiaatorite tööga seotud õnnetuste arvu küttesüsteemides ning hoiab ära inimeste elu ja tervise kahjustamise,” – usub riigiduuma ekspertnõukogu.
Taust:
Küttekollete tootjate ühendus APRO loodi 2015. aasta mais kodumaiste kliimaseadmete tootjate huvide kaitseks. Assotsiatsiooni peamised eesmärgid:
– Kaitske kodumaiseid tootjaid ebaausa konkurentsi eest;
– Tarbija kaitsmiseks ebakvaliteetsete ja ohtlike radiaatorite eest.
Assotsiatsiooni tegevust toetasid Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee, Riigiduuma impordi asendamise ekspertnõukogu, Eesti Föderatsiooni kaubandus- ja tööstuskoda, Eesti Föderatsiooni avalik koda ja Vladimiri oblasti administratsioon.
