Kultuurilised pesemiseeskirjad

Tundub, et peaaegu igas majapidamises on automaatsed pesumasinad, kasutatakse pulbreid – tootjatelt, kuid pesu ei ole alati valgem ja värskem, värvilised kangad muutuvad tuhmiks ja mõnikord jäävad plekid. Ja te kuulete kaebusi: masin ei pese korralikult, pulber ei tule korralikult välja… Vähesed inimesed mõistavad, et halva pesu eest ei ole süüdi masin või pesuvahend, vaid peremeeste suutmatus seda õigesti kasutada!

RIIDED ON KERGESTI RIKNEVAD

Selle kohta on üks sõna: pesukultuur. Euroopa standardite kohaselt ei ole Eestilased selles osas väga kultuurne rahvas: me ei pese nii tihti kui tavaliselt, me kulutame rohkem vett ja elektrit ning säästame koduste pesuvahendite pealt.

Statistika näitab, et Eesti koduperenaised pesevad keskmiselt 1-2 korda nädalas. Aastas on ainult 108 pesu ühe majapidamise kohta. Võrdluseks: Madalmaades on see näitaja 235 pesu, t.e. Peaaegu iga päev pestakse. Meil koguneb pesu pesemiseks. Selle aja jooksul imendub mustus hästi riide kiudududesse, mis omakorda kinnistub ja mida on raskem pesta. Kui te võtate reegliks pesta õrnad esemed korraga, ei jõua mustus tungida ja plekid ei vanane – hea tulemuse saavutamiseks piisab, kui pesete neid lühikese programmi 40 °C juures ilma keetmise ja pleegitamiseta.

Kui see ei ole võimalik, tuleks pesu paigutada korvidesse, millel on augud nõuetekohaseks ventilatsiooniks.

KANGAS + ÕIGE PULBER

Iga koduperenaine teab, et riided tuleb enne pesemist sorteerida. Kuid asjaolu, et erinevate kangaste jaoks tuleb kasutada erinevat pesuvahendit, ei ole kahjuks veel kõigile teada, nagu näitavad erinevate ettevõtete poolt läbi viidud uuringud. Seega võib pesutsüklites kasutada spetsiifilisi pesuvahendeid eriti villase, musta, delikaatse pesu jne. jaoks .p. kasutatakse vaid 10 miljonis. kodud.

Oleme kindlad, et tarbijalehe regulaarsed lugejad. Kodumasinad” on juba ammu teada, kuid algajatele vaatame üle – valge pesu jaoks on vaja ainult pesuvahendit, värviliste jaoks värvilisi ja delikaatsete jaoks spetsiaalseid pesuvahendeid. See kõik ei ole tootjate kapriis: erinevatel pulbritel on erinevad koostised, nad on suunatud oma probleemide lahendamisele. Näiteks: teksade pesemine valge pesupulbriga annab neile valkjas välimuse. Asi on selles, et need pesuvahendid sisaldavad hapnikku ja optilisi helendajaid, mis aitavad valgetel kangastel sära anda, kuid mida ei ole vaja värviliste kangaste puhul. Mustade pükste pesemiseks mõeldud tooted võimaldavad neil kauem mustana püsida, ilma et need muutuksid jooksvaks või sügavsiniseks. Värvilised riidepulbrid on suurepärane võimalus oma riiete värvide säilitamiseks. Seega peaks kaasaegse koduperenaise arsenalis olema mitut liiki pesuvahendeid ja vedelaid pesemisvahendeid.

ROHKEM KVALITEETI KVANTITEEDIKS

Väga oluline on ka see, kui palju pesuvahendit te pesusse panete. Kui teie pesumasin ei oska pesuaine õiget kogust rõivaeseme kaalu järgi mõõta, peate seda tegema teie. Igalt pakendilt leiate nõuanded selle kohta, kui palju pesuvahendit tuleb kasutada. Huvitav on see, et Eesti koduperenaised tahavad tavaliselt raha kokku hoida ja vähem pulbrit kasutada. Numbrid räägivad lugu: kuni viimase ajani oli pesuvahendite tarbimine inimese kohta neli kilogrammi aastas, tavapärane määr oli kuus kuni seitse kilogrammi. Aastatel 2007-2008 oli see number tõusuteel, loodame, et see jääb nii ka sel aastal.

Õige kogus on oluline, t.k. ebapiisav pesuvahend muudab pesu hallikaks ja kõvaks, jätab rasvaosakesi ja katlakivi küttekehale. See on pelgalt lubjakivi hulk, mis võib põhjustada pesumasina rikkeid ja tulevikus kulukaid remonditöid!

Fakt on, et peaaegu kõik pesuvahendid sisaldavad vett pehmendavaid aineid, mis vähendavad lubjakivide teket. Vähem pulbrit – vähem pesuvahendit – tulemuseks on katlakivi. Nii pesuvahendite kui ka pesumasinate tootjad on sellest teadlikud.

Vesteli katselaborist öeldi meile, et pärast pesutsüklit kütteelementide lahti võtmisel täheldati vähem pesuvahendit kasutanud seadmete kütteelementidel lubjakivi. Kuid katlakivi ei kogune mitte ainult masina kütteelementidele, vaid ka puuvillase riide kiududele, mis põhjustab värvide tuhmumist ja asjade kiiremat kulumist. On üldtuntud tõsiasi, et vaeneja maksab kaks korda, seega ärge püüdke pesuvahendi kogust vähendada.

Samuti on oluline mitte liialdada! Selle liigsel kasutamisel suureneb vahutamine, mis vähendab mehaanilist mõju kangale pesemise ajal, vähendab pesemise, loputuse ja tsentrifuugimise tõhusust, kulutab rohkem vett lisahooldusringi tõttu masinates, kus lisahooldus on avatomaatiliselt aktiveeritud . Ärge unustage, et liiga palju pesuvahendeid kasutades kahjustab ka keskkonda.

SOOJUS JA ÜLEKUUMENEMINE

Henkeli uuringu kohaselt on valge pesu pesemise keskmine temperatuur Eestil endiselt 90-95°C. See on temperatuur, mille juures 43% elanikkonnast peseb end. 46% pesu 60°C juures. Euroopas aga 95 kraadi juures pesemist praktiliselt ei kasutata, sest seal ei kogune pesu ja seda pestakse sagedamini. Lisaks kasutatakse ensüümidega pesuvahendeid, mille jaoks kõrged temperatuurid on täiesti sobimatud!

Mitmete plekkide vastu võitlemiseks mõeldud ensüümid surevad väga kuumas vees ja ei täida oma eesmärki. Ja valgupõhine mustus nagu vereplekid kipub sellistel temperatuuridel kangastele külge kleepuma ja muutub taaskasutuskõlbmatuks. Muide, šokolaadiplekke on parem pesta 40°C, mitte 60°C juures.

Teine oluline aspekt keskmise eurooplase jaoks on energia- ja veetarbimine. Pesuprogrammi kasutamine 60°C asemel 90°C või 40°C asemel 60°C säästab kuni 50% energiat.

IGALE OMANDIÕIGUSELE

Kõigepealt suurendasid pesumasinate tootjad pesuprogrammide arvu, kuid nüüd on rõhuasetus eriprogrammide omamisel: beebitarbed, sporditarbed, siiditooted. lühikese programmi olemasolu on muutunud kohustuslikuks, see võimaldab teil “värskendada” asja, pesta seda pärast ühte rõivaeset.

!!! Valige alati riide tüübile ja määrdumisastmele sobivad programmid.

Ja sellised programmid ei tohi ega saa pesta liiga kauaks jalga jäänud kõvasti kuluvaid sokke või linikuid. Kui pesete villast riiet puuvillase pesupulbriga intensiivpesuprogrammis, kahjustub see parandamatult.

EI KASUTA NII PALJU

Viis kilogrammi on pesumasina standardkoormus, kuigi järjest populaarsemaks on muutunud suurema trumli mahutavusega masinad, ja uued masinad teevad korraga seitse või rohkem kilogrammi. Kuid tootjad ei võtnud seda sammu selleks, et koguda tohutuid koguseid määrdunud riideid, vaid et pesta kodus suuri ruudukesi, lambanahkasid, tekke ja patju.

Parema pesu tagamiseks on asjakohane järgmine soovitus: Ärge koormake masinat üle! Näiteks siidi pesemisel on lubatud kogus 1-1,5 kg kui standardkoormus on 5 kg ja villa puhul 1,5-2 kg; soovitame mitte laadida rohkem kui 5-7 valget särki korraga.

!!! Ärge koormake masinat üle. Parema pesutulemuse saamiseks vähendage täitemahtu.

Termin “suur pesu” on hääbumas ja asendub terminiga “alati puhas”. Meie igapäevane dušš on juba ammu asendunud kord nädalas toimuva vanniga. “Pane peale, võta maha, pese” – seda vajab tänapäeva inimene. Ja uusim tehnoloogia koos kodukeemiaga teeb selle võimalikuks.

Käesoleva artikli jaoks kasutati Henkeli uuringuid ja andmeid.

Proovige lahendada paar ülesannet koolikeemia kursusest:

1. Kaks koduperenaist valmistuvad pesemiseks. Esimene soojendas vee 60 kraadini ja leotas selles pesu, teine kuumutas vee keemispunktini, keetis seda 5 minutit, jahutas selle 60 kraadini ja alles siis alustas pesemist. Kellel on rohkem pesu pesta? Milline lihtne kogemus seda tõestab ja kuidas seda selgitada? Seebid ja muud puhastusvahendid on palju tõhusamad pehmes vees. Vee kõvadus tuleneb kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaatide olemasolust, mis keetmise ajal karbonaatidena välja sadestuvad:

Ca HCO_{3 2} p CaCO₃ + H₂O + CO₂

Mg HCO_{3 2} p MgCO₃ + H₂O + CO₂

Kui vett kuumutatakse ainult 60 kraadini, ei toimu neid reaktsioone ja vesi jääb kõvaks. Nii et pesu peseb paremini, kui naine, kes vett keetis, tõestab seda lihtsa kogemusega: pane igasse tassi sooja vett ja sama temperatuuriga, kuid keedetud vett üks tükk seepi!. seep lahustub keedetud vees praktiliselt ilma jääkideta, samas kui toorvees tekib helveste sarnane jääk .

Need, kes elavad väga kõva veega ümbruskonnas, peaksid kasutama veepehmendajat või spetsiaalselt automaatpesumasinatele mõeldud pesuvahendit.

2. Miks on nii, et taimse õli plekke, eriti kuuma õli plekke, ei saa mõne päeva pärast lahustiga riietelt eemaldada, kuid seevastu sulatatud searasva või või plekke saab sama lahustiga kergesti eemaldada isegi pika aja möödudes??

Taimsed rasvad on küllastumata rasvad; nende molekulides on kaksiksidemed ja nad võivad polümeriseeruda nagu kõik kaksiksidemed. Neid protsesse kasutatakse näiteks õlivärvide kuivatamiseks, mis annab neile tahke katte, st.k. Kõik õlipõhised rasvad on taimeõlipõhised. Eriti valguses ja kõrgetel temperatuuridel ei moodustu mitte ainult tugevad polümeermolekulid, vaid ka kaksiksidemed põhjustavad rasva molekulide koostoime polümeermolekulidega kanga. Sellisest plekist on väga raske vabaneda .

Seega peaksite need taimeõli plekid pesema niipea, kui need on värsked.

5 m pärast. Eestil ei ole pesumasinaid. Seal on ikka veel käsitsi pesemine.

Eestil kokku 24 miljonit eurot. Pesemine päevas!

Sünteetilised puhastusvahendid