ÜLEVAATUS * PROOVIVÕTMINE * ERIPROJEKT * FOTOKONKURSS
Loodusfotograafias ei ole väärtust mitte ainult elusate objektide ja maastike portreed. Christina Mittenmeieri, Rahvusvahelise Looduskaitseliste Fotograafide Liiga ILCP //ilcp.Autorid peaksid pöörama tähelepanu keskkonnaküsimustele. Olen aastaid pildistanud regulaarsete kevadiste rohutulekahjude probleemi. Need tegevused põhjustavad tohutut kahju lindudele ja väikestele imetajatele ning avaldavad katastroofilist mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Kui ühel hilisõhtul toimus kaitseala servas suur süütamisrünnak, asus metsavahtide meeskond seda kustutama. Kaug-Ida välitingimustes kasutasin iga võimalust, et laadida oma kaamera akut, ja ma kohtusin selle plaanivälise pildistamisega täiesti ettevalmistatult.
Loodusfotograaf Andrian KOLOTILIN juhib töötuba
Probleemi kajastamisel saab fotograafia abil püüda väljendada, mis teie arvates toimub. Draamat saab edasi anda optika ja värviga. Antud juhul aitas teleobjektiiv rõhutada sooja õhu ja leekide voogusid, mis liiguvad suurel kiirusel läbi kuivanud kevadise soo.
Vähese hulga detailide ja suure ruumiga kaader võib olla nn “go-to” esimene kaader, kui see avaldatakse ajakirjas või blogis. Planeerija võib panna pealkirja ja artikli alguse suurde ümbrikusse.
Pilt 8. ISO 400, säriaeg 1/125 s, ava f/6.7. AND_6246.jpg
Reportaaž inspektorite päästmisest looduskaitsealal tulekahju eest, kusjuures nad peavad tulistama suitsu üle suure ala. Aruandluses ei saa minu arvates kaadrit suunata, seega tuleb teha palju võtteid, et kangelase nägu oleks piisavalt kontrastne suitsupilvede keskel. Pildi tipphetkede ja varjude detailsust tuli pärast pildistamist pisut parandada toores RAW NEF formaadist teisendamisega. Kvaliteetse sensoriga loodud kaader tegi selle lihtsaks.
Foto 8-1. ISO 400, säriaeg 1/1600 s, ava f/5.6. AND_6436.jpg
Ürituse keskel võib ja peabki kasutama laiaulatuslikku optikat, eriti ATV kabiini kitsas ruumis sõidu ajal. Maastikul sõites on tuletõrje ajal väga ebatasane ja nähtavus on piiratud, seega on vajalik kõrge tundlikkus ISO 3200. AF-S Nikkor 16-35 1:4 G VR objektiivi sisseehitatud optiline stabiliseerimissüsteem aitab tõesti kaasa. Pildistatud kiire sarivõtterežiimil 5,5 kaadrit sekundis. Kiiret sarivõtet kasutatakse väga sageli reportaažis, võimaldades “kinni püüda” kaadreid unikaalsete emotsioonidega, mida on raske ühe kaadriga jäädvustada.
Foto 9. ISO 3200, säriaeg 1/60 s, ava f/5.6. AND_8571.jpg
Kui võimalus tekib, tasub kaugemalt, pika fookuskaugusega objektiivi abil, veel kord pilk peale heita.
Foto 10. ISO 800, säriaeg 1/400 s, ava f/9. AND_6754.jpg
Karmid metsiku looduse tingimused jätavad jäljeid ja nägusid. Portreed on kõige parem teha pärast seda, kui fotograaf on koos oma kangelastega lõkke ääres vähemalt natuke “soolapudingit” söönud või nende töös tõeliselt osalenud. See on ka vajalik osa fotograafi tööst. Seadmed puutuvad kokku ilmastikuga, eriti niiskusega. Võtke kindlasti kaasa varukomplekt kuivi salvrätikuid, et vajadusel kaamerat vähemalt lühiajaliselt kuivatada. Nikon Df-i veekindel korpus võimaldas sellel kogu ekspeditsiooni vältel katkematult töötada.
Foto 11. ISO 800, säriaeg 1/1000 s, ava f/6.3. AND_1523.jpg
Õhtu taiga uurimisjaamas veedetakse kahe küünla valguses. Nende valgusest piisab tehniliselt hea foto tegemiseks ülikõrge tundlikkusega ISO 12800 juures. Statiiv ja optiline objektiivi stabiliseerimissüsteem, mida AF-S Nikkor 24-70 2,8 objektiivil ei ole, ei ole kasutatud.
Foto 12. ISO 12800, säriaeg 1/60 s, ava f/2.8. AND_3335.jpg
Kaadris oleva valgusallikaga pildistamine, eriti kui see on nii ere kui päike, on alati olnud ekspositsiooni mõttes keeruline. Sellest tulenevalt tekib pildil väga suur kontrast esiplaani ja tausta vahel. Dünaamilise reportaažifotograafia puhul ei ole võimalik kasutada valgusteid ja helkurit. Kõige lihtsam lahendus on rakendada maatriksmõõtmist ja kompenseerida päikese mõju.
Foto 13. ISO 800, säriaeg 1/2000 s, ava f/13. AND_1792.jpg
Mõnikord võivad kummalised detailid ning varjud ja siluetid elavdada lugu, täiendades realistlikke teravaid pilte nende arusaamatu atmosfääriga. ATV klaasil olevad veetilgad, kui need oleks tehtud tavalise või makroobjektiiviga, ei oleks andnud selget pilti taustast, kus on selgelt näha inimese siluett. Võib-olla on sellisel kaadril loo kontekstis õigus elule.
Foto 14. ISO 3200, säriaeg 1/200 s, ava f/5.6. AND_8632.jpg
Olen avaldanud loo kaitseala töötajate tööst mitmel spetsiaalsel veebisaidil ja Kaug-Ida ajakirjanduses, lõpetades lihtsa teleobjektiiviga tehtud maastikufotoga. Pärast tulekahju kustutamist järgmisel päeval, kui udu hajus, nägin üllatusega, et kaitseala on ümbritsetud mägedega. Ma ei saanud neid enne suitsu tõttu näha. Ma pidin sundida teleobjektiivi avaust, sest tasasel maastikul oleks olnud võimatu saada suhteliselt teravaid pilte mägedest, päikesekella ja metsapõhjast.
Foto 15. ISO 800, säriaeg 1/200 s, ava f/22. AND_7376.jpg
ÜLEVAADE *LOODUS *PÄEVANE FOTO *FURTER FOTO
Kas keegi sai tulekahju käigus viga ja kas looduspäästjad suutsid tule levikut kontrolli all hoida?
Jah, tulekahju käigus sai üks inimene kergeid põletushaavu, kuid ta ei vajanud haiglaravi. Õnneks suutsid looduspäästjad tule levikut kontrollida ja tulekahju kustutada enne, kui see jõudis lähedalasuvatele hoonetele. Nad tegid suurepärast tööd ja suutsid olukorra kiirelt kontrolli alla saada. Tänu nende kiirele reageerimisele ja professionaalsusele õnnestus kahju minimeerida.
Kas keegi teab juhtunu tagamaid ja tulekahju põhjust? Kas see ohustab looduskaitseala elustikku ning millised meetmed võetakse tule leviku peatamiseks? Väga kahetsusväärne kahju loodusele ja keskkonnale; loodan, et olukord on võimalikult kiiresti kontrolli all!