Looduse jäädvustamine Nikon DF-iga: Sa näed seda, aga see ei näe sind?

ÜLEVAADE * ERIPROJEKT * FOTOKONKURSS

Suurem osa minu tööst on pildistamine Eesti looduskaitsealadel, ekspeditsioonidel, mis kirjeldavad erinevate piirkondade loodust. Tuleb luua pilte, mis räägivad lugusid maastikest, taimedest, loomadest ja sisaldavad alati keskkonnahariduslikke elemente. Mitte lihtsalt toredad udused või kaunilt hägused pildid, vaid kindlasti äratuntavad vaated, mis jäädvustavad riigile iseloomulikke loodusalasid.

Loodusfotograaf Andrian KOLOTILIN juhib töötuba

Sa ei saa muuta kohta, kus sa loodusega kohtud. Kohtumine toimus. Selle tulemusena leidis Andrian Kolotilin, et.

Fotod tuleks valmistada ette mitte ainult Internetis avaldamiseks, vaid ka ajakirjades trükkimiseks, fotonäitustel esitlemiseks suures formaadis, mis tähendab, et need peaksid olema kvaliteetsed. Kasutage kindlasti lainurkobjektiive, makroobjektiive ja muidugi suuri telereid loomade ja lindude jaoks. Kogu seda varustust tuleb kanda seljakotis, maastikusõidukitel, mootorsaanidel, mootorpaatidel. Varustus peab olema väga usaldusväärne, sest mõnikord tähendab pildistamispaika jõudmine päevade pikkust rasket tööd ja kaugete piirkondade läbimist.

Kõige raskem on Eestil töötades jälgida elusloodust mitte abstraktsetes tingimustes, vaid konkreetsel territooriumil. Elusate objektide käitumist on raske ennustada, mõnikord on see lihtsalt hetk, mida ei saa kunagi korrata.

Karpkala kudemine, mis liigub vee all ja tõuseb korraks pinnale, tekitades müra, vahutav vesi. Kasutasin AF-S Nikkor 500 1:4 G pika fookusega objektiivi koos TC 17EII konverteriga. Sellega saavutati soovitud lähedus objektile, minimaalne fookuskaugus oli veidi üle 3 meetri. Teema ise nõuab AF-C fookuse jälgimist.

Komponeerime kaadri ette ja valime mitte keskse, vaid vasakule nihutatud fookuspunkti, kuid mitte äärmise punkti. Fookuse tagasipunkt on alati vähem täpne ja kiire, mida tuleb sel juhul arvesse võtta. Kuna objekt on vees, peame seadma kaamera võimalikult madalale veepiirile, statiivile. Ärge lukustage statiivi pead ja hoidke kaamerat alati kätega, et vältida selle tahtmatut kukkumist.

Säriaeg peab olema piisavalt kiire, et külmutada vesi ja foto tehakse 5,5 kaadrit sekundis, lühikeste sarjadena, millest igaühes on 2-4 kaadrit. Seda tuleb teha selleks, et valida oma objektile parim faas ja mitte ülekülvata mälupuhvrit, nii et kaamera oleks alati valmis järjekordseks kalahüppeks…

Foto 1. Amuuri karpkala kudemine.

AF-S Nikkor 500 1:4 G ED objektiiv koos konverteriga TC-17EII, ISO 1600, säriaeg 1/2000s, ava f/11 suurema teravussügavuse saavutamiseks.

Foto 1-2 on tehtud ilma fookuse jälgimissüsteemi kasutamata.

Olukord on erinev, kui kasutate autofookust, et pildistada hirmutavaid objekte peidikusest. Kaug-Ida haigur on ohustatud lind, mis on rahvusvaheliselt kaitstud ja mida pildistatakse teadlaste järelevalve all. Pesitsemise häirimine tuleb täielikult kõrvaldada. Pilt on tehtud läbi esiplaanil oleva oksarühma, spetsiaalsest eelpaigaldatud telgist. Kaamera jäi mitmeks päevaks loodusesse telki, fotograaf käis öö varjus sisse ja välja. Kaamera ja optika pidasid vastu kuni 30-kraadistele igapäevastele temperatuurimuutustele ja loomulikule kastepaistele.

Sellistes tingimustes ei ole automaatne teravustamine võimalik või on ebatäpne. Teravdasin linnu silmad korralikult, abiks oli Live View täislõikesuumiga. Pildistamine jäi lühikeseks, et mitte kaotada liiga palju hägusust nii pika fookuskauguse juures. Esimese kaadri asemel valiti järjestuse teine või kolmas kaader.

Foto 2. Kaug-Ida haugid pesas.

AF-S Nikkor 500 1:4 G ED objektiiv koos TC-20EII konverteriga, ISO 800, säriaeg 1/2000s, ava f/9.

Varem soovitati putukaid pildistada madala tundlikkusega, et säiliksid ka kõige peenemad detailid. See tekitas teatavaid raskusi, pidime pildistama arglikke objekte varahommikul, statiivilt, kui liblikad on mingisuguses anabioosis.

Nüüd on pildikvaliteet kõrge tundlikkusega nii kõrge, et võite pildistada mis tahes tundlikkusega, kuid valige võimalikult madal tundlikkus. Vibratsiooni vältimiseks võiks olla soovitatav kasutada statiivi, kuid see võib haruldase liblika ära peletada.

Seega, kui teie objektiivil on optiline stabilisaator, peaksite seda kindlasti kasutama. Ja tulistage paugupealt, hoides mõnda aega hinge kinni. Seejärel valige arvutis pilt, millel tiibade kaalud ei ole topeltkontuuriga.

Foto 3. Kaug-Ida endeemiline hiireviu Mahaaca swallowtail .

AF-S Nikkor 70-200 1:4 G ED, ISO 640, säriaeg 1/125s, ava f/5.6.

Selle maastikukaadri tegemiseks Amuuri jõesängist ülaltpoolt pidin ma varahommikul ronima lagunenud mõõdistustorni, kui õhk on veel selge ja veest tulev auruvool ei moonuta kaugete plaanide pilti. Peamine tegur oli seadmete kompaktsus ja väike kaal. Pikk objektiiv võimaldas tihendada vahemaad ja jäädvustada Sikhote-Alini, Amuuri ja Gori jõe suudmeala jalamit.

Foto 4.Amuuri maastik.

AF-S Nikkor 70-200 1:4 G ED, ISO 400, säriaeg 1/200 s, ava f/11.

Foto 4-1. Mets Amuuri piirkonnas

Foto 4-2. Amuuri jõgi

Nikon Df-l puudub automaatne panoraamvõtte ja -ühenduste tegemise võimalus. Kuid see on vajadus, mis tekib maastikufotograafias väga sageli, ja kõrge resolutsiooniga tulemused on nõutud trükkimiseks ja elektroonilistes reisijuhtides, virtuaalsetes reisijuhtides. Pärast automaatse fookuse väljalülitamist ja manuaalse valutuse seadistamist tegin rea kaadreid. Viiest originaalkaadrist ühendati graafilise redaktori abil kokku panoraam.

Foto5.Panorama

AF-S Nikkor 70-200 1:4 G ED, ISO 400, säriaeg 1/320s, ava f/9.

Foto 5-1. Panorama

Ma pildistasin täielikus pimeduses, taigast leitud mahajäetud Gulag-šahtis, ja pidin maa-alust valgustama kahe pealambiga, millest ühe asetasin kivise maa-aluse käänaku taha… Selle peamise allika põhjal määrasin ma eksperimentaalselt ekspositsiooni. Mul õnnestus saada rekordiline säriaeg lihtsa mehaanilise kaabli vabastusega. Käed vabaks vanglas, maalisin teise taskulambiga, nagu pintsliga, andes vajaliku esiplaanile detaili.

Foto 6. Tagasitee.

AF-S Nikkor 16-35 1:4 G ED objektiiv, ISO 400, säriaeg 130 s, ava f/22 teravussügavuse suurendamiseks, kontrasti vähendamine graafikaredaktoriga.

Väikeste lindude pildistamisel lähedalt pika objektiiviga on omad eripärad. Selles olukorras on teravussügavus nii madal, et kui ma keskendun ainult keskele, rikub see kaadri ära. Tiibade suled tunduvad teravad, kuid silm on hägususe tsoonis. Ma pidin kaamerat liigutama, et keskenduda silmadele ja sulgeda ava veidi.

Foto 7. Kaug-Ida linnumaailma esindaja, pruunikarikas põldlõoke.

AF-S Nikkor 500 1:4 G ED objektiiv koos TC-17EII konverteriga, ISO 1000, säriaeg 1/320 s, f/11 ava teravussügavuse suurendamiseks .

Maastikufotode superlaia nurga optikat saab kasutada siis, kui on vaja näidata esiplaanil olevaid objekte kaadris või vältida esiplaanil olevaid tühimikke. Laia nurga objektiiv on eriti kasulik metsas, kui tahetakse vältida metsiku metsa kattuvate liaanide ja tüvede kaost ja rõhutada teemat. Vee liikumise puhul peaksime kasutama võimalikult madalat tundlikkust. Ja muidugi, et tagada pikad säriajad, et veejugad näeksid realistlikud välja.

Kui seadistad polarisatsioonifiltri, aitab see kontrollida niiskuse sära ja taeva peegeldust lehtede peal, samuti suurendab see veidi säriaega.

Foto 7-1. Oja märjas vihmametsas.

AF-S Nikkor 16-35 1:4 G ED objektiiv, ISO 100, säriaeg 8s, ava f/22.

Loomulikult kasutasin tugevat statiivi ja kaabli asemel kasutasin peegli eeltõstmist ja reguleeritavat 5-sekundilist vabastamisviivitust. Oleksite võinud kasutada kaablit, kuid mõnikord võtab õige varustuse väljavõtmine seljakotist kauem aega kui lihtsam lahendus.

Sarnast tehnikat kasutatakse maastikufotograafias. Sellel kitsal metsaribal on eriline nimi ja see asub just Amuuri piirkonnas. Harvaesinevat metsa võis näidata ainult päikeseloojangu vastvalguses ja et vältida õõnsat esipilti, kasutasin laia nurgaobjektiivi.

Foto 7-2. Kaskede, kitsas riba kauges idametsas.

AF-S Nikkor 24-70 1:2,8 G ED objektiiv, ISO 800, säriaeg 1/15 s, ava f/20 terava esiplaani saavutamiseks.

ÜLEVAADE * REPORTAAŽ TULEKAHJU KOHTA * PÄEVANE PILDISTAMINE * PUHVETIFOTOGRAAFIA