...

Maastikufotograafia luule ja proosa: 2. osa

Mitu korda olete kaunis kohas viibides võtnud kaamera välja ja, olles mõne minutiga kogu “klipi” pildistanud, läinud koju rõõmsa ootusega oma tulevaste meistriteoste vaatamise ees? Ja kui palju kordi olime pahased, et saadud fotodel ei leidnud isegi väikest osa sellest, mida me nägime?

Fotoseadmed

Mihhail Trakhtenberg, Kaks sügist. Satka, Tšeljabinski piirkond., Eesti

Canon EOS 300D

, 135 mm, f/6.3, 1/250 c, ISO 100.

Mis võiks olla ilusam kui kuldne sügis, mis vaatab vee peeglisse? Paat koos kaluriga täiendab harmooniliselt teemat, muutes selle inimtunnetusele lähemale ja selgemaks.

Mahtude ülekandmine tasapinnal

Kas olete kunagi peatunud mõtlema, et see, mida meie silm näeb, erineb täielikult sellest, mida näeb lääts?? Just see aspekt on üks esimesi lõkse, millega esmakordne fotograaf kokku puutub.

Kulub kaua aega, et õppida kujutama maailma sellisena, nagu see pildiotsija ees paistab. Sageli juhtub, et silmad näevad, hing laulab, süda hüppab rinnast välja – seal on see CATHERINE, aga kui hakkad “läbi” objektiivi vaatama, langevad käed maha, hing läheb vilistama ja silmad hakkavad otsima teist nurka.

Põhjus on lihtne: me näeme maailma kolmemõõtmelisena, me tajume selle mahtu, me tunneme seda oma naha, kopsude ja kõrvadega. Fotograafia piirdub kahemõõtmelise tasandiga, kus on füüsiliselt võimatu luua kolmemõõtmelist, käegakatsutavat ruumi, st. e. maht.

Lisaks sellele on meie silmadel ainulaadne omadus haarata suuri ruume, keskendudes pilgu ülekandmisel väga kiiresti ja analüüsides pidevalt saadud teavet.

Kõik näeb pildil välja teisiti: me kaotame kolmanda mõõtme ma mainin meelega kaasaegseid 3D-tehnoloogiaid, sest nende kasutamine on piiratud ja nende võimalused ei ole veel täielikult mõistetud ja objektid muutuvad lamedaks. Kuid fotograaf saab visuaalselt rõhutada nende kolmemõõtmelisust, kasutades järgmisi tehnikaid:

1 pildi jagamine plaanideks esiplaan, keskel, taust ;

2 valgustuse kasutamine kaadris: külg- või vastvalgustus, erinevad valgustasemed, valguse ja varju mustrid näiteks valguse langemine maapinnale läbi puulehtede ;

3 perspektiivi kasutamine:

– Lineaarne – see saavutatakse sellega, et kaadrisse lisatakse jooned, mis koonduvad taustale näiteks horisondile ;

– Toonus õhust – objektide kontrasti vähenemine, mida kaugemal asetsevad objektid, mis on kõige selgemini väljendunud uduse ilmaga, kui kaugel asuvad objektid hakkavad kaotama oma kuju ja kontrasti ning näevad tavaliselt heledamad välja kui esiplaanil olevad objektid;

– Skaala – saavutatakse identsete objektide vahelise kauguse muutmisega mida kaugemal on objekt, seda väiksem on selle kujutis ;

4 kaadri väikese teravussügavuse kasutamine;

5 värvikontrastide ja üleminekute kasutamine heledad lilled rohu sees, kuldsed lehed taeva taustal, päikesepaistelised mäed, puud ;

6 Loos olulistel objektidel peaks reeglina olema võimalikult hea teravus ja mikrokontrast.

Stseeni leidmine

Mis võiks olla maastikufotode teema?? See on ehk kõige keerulisem ja retooriline küsimus, sellele ei ole kindlaid vastuseid.

Selleks, et leida krunt, proovime häälestada end loovuse lainele, puudutada oma linnasüdame varjatud niite, vaadata oma lapsepõlve, koputada kunstimuuseumide uksele, lehitseda vanu fotoajakirju – ma arvan, et just seal võib olla võti püha kirstu juurde..

Ükskõik, kas reisite ümber maailma või astute lihtsalt oma koduuksest välja, saate pildistada maastikku peaaegu kõikjal. Ja nii kummaline kui see ka ei tundu, võib maailma kõige kaugemates ja metsikumates kohtades tehtud pildi kunstiline väärtus olla sama, mis näiteks küla äärealal või linnapargis tehtud pildil.

Eduka maastikufoto tegemisel ei ole määravaks teguriks mitte selle koha ainulaadsus, kus see on tehtud, vaid just selle sisemine sisu, st. e. lugu.

Olgu see siis kask teie akna taga või kõrbes asuv luitena, foto ei peaks mitte ainult sisaldama teavet pildistatava objekti kohta, vaid, mis kõige tähtsam, edastama meeleolu, tundeid ja varjatud tähendust. Teisisõnu – olla nii lüürika, luule kui ka maastikumuusika.

Teatud tingimustel võib maastikufotograafi jaoks olla väga erinevaid teemasid ja vaateid. Leht vees, mis keerleb puude ja pilvede peegelduste vahel; stepp pliidipilvede ja halli rohuga; puumaja lume ja tuledega uusaastaööl; Šveitsi Alpid koos lehmadega heinamaal; udu üleujutatud heinamaal; tee metsas; laialivalguv tamm; rannakividel murduv laine; nimekiri on lõputu…

Kuid sama stseeni võib pildistada täiesti erinevalt. Võtame kõige lihtsama näite: kuidas teha pilti puust? Oletame, et see on vägev võimas tamm, tema majesteet, metsa kuningas. Pildistada saab mitmel erineval viisil:

– Valige erinevaid vaatenurki kasutage laia nurgaobjektiivi puu lähedal, et rõhutada perspektiivi ja kuningliku paari mõõtmeid, või hoidke viisakalt distantsi ja kasutage teleobjektiivi, et “suurendada” ja näidata okste geomeetriat ;

– Oodake õiget valgustust madal külgvalgus, et tuua esile mahtu; vastvalgus, et luua helendav efekt; päikeseloojang või päikesetõus, et anda pehmeid, sooje toone, või pildistage puu pilvisel päeval, et rõhutada vanaduse kurba külge ;

– kui võimalik, valige huvitav ilm kujutage ette tamme udupilves, mille kiired tungivad lehtedele või vihmapiiskad paistavad lehtedele vihmajärgses päikeses

– Külastades seda paika eri aastaaegadel raske ette kujutada, kui erinevad võivad olla tulemused: talvel lumega kaetud oksad, sügisel härmatisega hõbetatud kuldsed lehed, kevadel õrn püssirohukate, suvel roheluse eri varjundite rohkus ;

– proovige erinevaid vaatenurki, et leida teie arvates parim kompositsioon ja taust jne. d.

Ja kui arvestada, et kaks fotograafi ei pildista ühtmoodi, siis kujutage ette, kui palju hämmastavaid “portreid” saab sellises olukorras puust saada!

Samas, pildistades juhuslikult, mõtlemata lõpptulemusele ja seadmata eesmärgiks tuua sellega vaatajani mingi idee-sõnum, võib pildistada palju “prügi”, isegi kui ollakse planeedi kõige kaunimates nurkades.

Kuidas õppida nägema krunti? Küsimus ei ole vähem keeruline kui eelmine küsimus. Kui looduse ilusa seisundi nägemine ei kõneta teid, siis on raske ja isegi vajalik õppida seda nägema? .

Kui tunned, et sind tõmbab looduse ilu sügavalt, siis kaalu võimalikult palju maastikužanri väljakujunenud meistrite vaatamist, püüdes samal ajal analüüsida, miks sulle see või teine pilt meeldib, ja püüda tõmmata paralleele ümbritseva maailmaga.

Võin soovitada harjutada võimalikult tihti “tühikäigul”, kujutades ette, et maastik, mida näete, on igal võimalusel pildistatud, või kanda väikest kerget seebikasti, kui teie kujutlusvõime keeldub teie silmaga nähtud reaalsust muutmast.

Kõige hullem on see, et mida rohkem me oleme kaasaegsesse ellu takerdunud, seda kaugemal oleme võimelised märkama ilu, mis on otse meie kõrval. Ja vapustavad maastikud, nagu selgub, elavad ainult televisioonis internetis kuskil Discovery ja National Geographic kanalite vahel.

Maastikud meie planeedilt

Fotoseadmed

Alexander Kitsenko. Tolkieni põhjal: The Walking Ent, Harkovi obl., Ukraina

Canon EOS 350D, Canon EF-S

17-85 mm 4.0-5.6 IS USM, 35 mm, f/10, 1/320s, ISO 100.

Kõige tavalisem koht muutub udus äratundmatuks ja salapäraseks, meenutades muinasjutu. Valitud vaatenurk ja puude kapriisne kuju panid need “ellu äratama” ja koos autoriga sumedale jalutuskäigule minema.

Reflekskaamerad

Alexander Kitsenko, Dream of Oak Valley Harkovi piirkond, Ukraina ., Ukraina

Canon EOS 350D, Canon EF-S

17-85 mm 4.0-5.6 IS USM, 17mm, f/11, 1/640s, ISO 100.

Kaheksast vertikaalsest kaadrist koosnev panoraam. Varahommik, taanduv udu ja tammedega kaetud oru nõlvad lasevad vähemalt mõneks ajaks unustada tsivilisatsiooni läheduse ja inimlikud probleemid. Panoraamfoto kasutamine aitas jäädvustada panoraami kogu ulatust, puude mitmekesisus ja nende varjud lisavad pildile mõõdet. Valged jäljed – päikese poole suunatud õisikud – rõhutavad perspektiivi kaadris.

Fotoseadmed

Mihhail Vershinin, Minu linna koidik, r. Krasnojarsk, Eesti

Canon EOS 1Ds Mark II

, 24mm, f/10, 1/15 c, ISO 200.

Udusel hommikul võib isegi linnasild muutuda romantiliseks… Sillaelementide voolujooneline geomeetria uduse taustal võtab suurepäraselt vastu nii lineaarseid kui ka tonaalseid vaatenurki…

Fotoseadmed

Mihhail Vershinin. Uue päeva hommik, Krasnojarski sambad, Eesti

Canon EOS 1Ds Mark II

, 330 mm, f/11, 1/200 c, ISO 200,

Kuuest horisontaalsest kaadrist koosnev panoraam.

Uskumatu hommikune ekstravagantse päikese ja udu, teisiti ei saa öelda!. Palkide ja puude latvade rütm paneb sind tahtma oma pilku üle nende jooksutada nagu sõrme nöörile, ikka ja jälle..

Järgmises artiklis räägime sellest, millist varustust on vaja maastikufotograafia jaoks

Hinda seda artiklit
( Ei ole veel hinnanguid )
Lippmaa Rebane

Tere! Olen Lippmaa Rebane, kogenud nõustaja kodumasinate valdkonnas. Aastate jooksul omandatud kogemuste najal soovin jagada teiega väärtuslikke teadmisi ja nippe seoses kodumasinatega.

Valge kaup. Telerid. Arvutid. Fotovarustus. Arvustused ja testid. Kuidas valida ja osta.
Comments: 1
  1. Katri Orav

    Kas maastikufotograafia luule ja proosa osade vahel on mingisugune seos või on need täiesti eraldi mõisted? Kuidas ühendavad need kaks kunstivormi omavahel maastikupilte ning keelt? Ootan huviga selle teise osa lugemist!

    Vasta
Lisa kommentaarid