Nüüd on aeg rääkida sellest, millist varustust on maastikufotograafia jaoks vaja? Alustame kaamerast. Kui te rakendate oma protsessis veidi loovust, saate maastikku pildistada peaaegu iga kaameraga. Loomulikult, mida parem on teie kaamera, seda paremad on tulemused. Ideaalis ja vaatamata digitaaltehnoloogia tohutule arengule on maastikufotograafia jaoks kõige sobivamad endiselt suureformaadilised filmikaamerad… Kuidas on lood digitaalsete SLR-kaameratega – kas need ei sobi??
Dmitri Bogatšuk. Kiievi-Pecherska Lavra,
Nikon D80, Nikkor
18-200mm f/3.5-5.6, f/9.5, ISO 100, panoraamvõte.
Pehme valgus helendab niigi ilusat stseeni, tuues kaadrisse õige atmosfääri. Kaamera kõrge vaatepunkt võimaldab näidata vaate mõõtmatust ja suursugusust.
Fototehnika valik
Kui olete kunagi käinud mõnel tuntud fotonäitusel, siis olete ilmselt märganud, et mobiiltelefoniga tehtud fotod ei ole saadaval ja et fotoprint, mille pikkus on meetri või rohkem pikalt, näeb palju efektsem välja kui klassikaline 10×15cm..
Professionaalselt skaneeritud lai slaid annab uskumatu eraldusvõime reservi suureformaadilise printimise jaoks ning foto erilise võlu annab “filmilik” värv ja kontrast.
Kuid sellise tehnika kasutamine eeldab pildistamisprotsessi põhjalikku valdamist film, eriti slaidifilm, ei võimalda vigu, eriti kui arvestada kaasa võetud rullide arvu ja nupule vajutamise vaimse tungi suhet ja palju raha arvestades filmi, skaneerimise jne. maksumust . .
Järgmine kõige levinum võimalus on tänapäeval kasutada digitaalset SLR-kaamerat. Ma ei jää tüübid ja kaubamärgid, lühidalt ütlen seda: kaasaegne digitaalne SLR kaamerad ilma eranditeta võimaldab teil tegeleda maastikufotograafia korralikul tasemel, ja ebaõnnestunud fotosid saab süüdistada ainult fotograafi.
Kui kaamera valik ei ole peamine küsimus, siis optika valik on kõige keerulisem ja kallim. Maastikufotograafias kasutatavale optikale esitatavad nõuded on väga kõrged ja mitte iga objektiiv ei suuda saavutada soovitud tulemust.
Amatöörfotograafidele sobivad kõige paremini keskmise ja kõrgekvaliteedilised suumobjektiivid. Parimad tulemused saavutatakse professionaalsete suumidega.
Kokkuvõttes on parem osta odav kaamera ja kallis optika kui vastupidi. See on objektiiv, mis juhib valgust, mitte sensor või film.
Maastikufotograafias kasutatavate fookuskauguste valik on ulatuslik.
Millised objektiivid sobivad maastike jaoks ja millal.
Objektiivid | Nende funktsioon, omadused | Praktilised rakendused |
Super-laia- ja laialivalguvusseade | on laia vaatenurgaga, rõhutavad ideaalselt perspektiivi kaadris, tänu MDFi väiksusele töötavad nad esiplaanil olevad detailideni välja, eristuvad suure perspektiivi moonutuse poolest | – Kui olulised elemendid stseenis on subjektile lähedal sõna otseses mõttes mõne meetri kaugusel ; – Kui soovite rõhutada perspektiivi ruumi ja mahtu; – Et luua suure teravussügavuse visuaalne efekt rõhk lisatud, ainult efekt; teravussügavus ei sõltu tegelikult fookuskaugusest |
Tavaline | Hoidke geomeetrilised proportsioonid lähedal sellele, mida inimsilm näeb | objekt maastik säilitab oma tuttava kuju ja mõõtkava, kuid perspektiiv on vähem väljendunud kui laiaulatusliku optika puhul ning kaadri vaatenurk on vähendatud sageli kasutatakse “kadreeriva” objektiivina, st. e. ebavajalike detailide kärpimiseks |
Teleobjektiivid | Neid saab kasutada ka objekti “lähendamiseks”, perspektiivi kokkusurumiseks ja madala fookuspunkti loomiseks, mille tulemuseks on minimaalne geomeetriline moonutus | teleobjektiivid võimaldavad teil sõna otseses mõttes “välja lõigata” taustal olevaid objekte või jäädvustada mõnda objekti või loodusnähtust, ilma sellele liiga lähedale minemata nt vulkaanid, üleujutused, naised… |
Teised olulised vahendid maastikufotode tegemiseks on statiivid ja statiivijalgad.
Enamikku keerulisi stseene ei saa lihtsalt ilma statiivita pildistada, sest need nõuavad kas aeglast säriaega või mitu ülesvõtet sama kaadri eri ekspositsiooniga. Ilma hea statiivipeata võib olla väga raske pildistada panoraamvaateid ühe pildi lähenemiseks sobivas tarkvaras . Statiivid ja kaugjuhtimispuldid on suurepärased kaaslased.
Valgusfiltrid on veel üks asendamatu vahend. Maastikufotograafias kasutatakse laialdaselt järgmisi filtreid:
– polarisatsioon – need eemaldavad pimestust mitte-metallistelt pindadelt kasulikud märgade lehtede, muru, mereranna jne puhul . d.Need suurendavad kontrasti ja osalist küllastust ning on asendamatud stseenide jäädvustamisel, mis sisaldavad enamikku taevast;
– Neutraalne hall – vähendab valgusretseptorile filmile või sensorile langeva valguse hulka, võimaldab pikka ekspositsiooni nt meremaastike ja liikuva vee pildistamisel “piima” efekti loomiseks , linnapildis “kõrvaliste” liikuvate objektide autod, inimesed kõrvaldamiseks;
– Gradient: suurte heledusvahedega stseenide pildistamiseks, näiteks päikesetõusud, päikeseloojangud jne. d.;
– värviline – mõeldud foto kunstiliseks toonimiseks pildistamisetapis.
Fotograafi riietuse valik on tõsine edutegur, sest suutlikkus olla pikka aega sellistes tingimustes määrab otseselt pildistatud piltide hulga. Ma õppisin seda raskel viisil, kui jooksin pahkluude sügavuses suvistes kingades libedas lumes ringi ja kaotasin kiiresti oma inspiratsiooni ja loomingulisuse. Sarnast lähenemist tuleks kasutada ka seadmete valikul.
Maastikufotograafia tehnilised aspektid
Lubage mul nüüd heita pilk mõnele fototehnikale, mis on olulised maastikužanri puhul. Alustame pildistamise parameetritest. Tegurid, mis määravad pildi parameetrid, on ava, säriaja ja tundlikkuse väärtused erinevates kombinatsioonides.
Ava määratakse vastavalt objektile ja objektiivi parameetritele. Enamik maastikufotograafiat nõuab suurt teravussügavust, seega hoidke ava suletud, et saavutada suurem DOF. Kui soovite, et teie objekt paistaks silma, on hea mõte kasutada väikest ava väärtust, et taust oleks hägune. Pidage meeles, et parimad pilditulemused saadakse keskmiste väärtuste puhul.
Säriaeg sõltub paljudest teguritest ja iga kaadrit tuleb eelnevalt hoolikalt hinnata. Kui te võtate “tavalist” maastikku statiivilt tuulevaikse ilmaga, ei mängi säriaeg mingit rolli, määravaks parameetriks on ava.
Tuulise ilma korral peaksite kasutama kiireid säriaegu, et “külmutada” liikuvat rohtu ja lehti. Igal juhul määratakse väärtus eksperimentaalselt või silma järgi, vastavalt kogemusele.
Samamoodi määratakse säriajad langeva lume või vee pildistamisel: peaaegu kunagi ei saa arvata, kui ilus ja muljetavaldav on lumi või juga ühe säriajaga.
Ilma statiivita pildistamisel on lihtne valem, mida meeles pidada, et ohutu säriaeg käsitsi pildistamisel on umbes 1/F, kus F on fookuskaugus 35 mm ekvivalendina. Stabiliseerimisega saab ohutut säriaega suurendada.
Tundlikkus. Tundlikkust muutes saame osaliselt lahendada õige säriaja probleemi. Tundlikkuse muutmine on filmikaamerate puhul tundlik teema, sest tundlikkust ei saa muuta enne, kui olete kogu filmi pildistamise lõpetanud.
Digitaalkaamerad on selle probleemi lahendanud, kuid neil on teatud piirangud, sest nagu me teame, on üks fotoseadmete kitsaskohtadest tundlikkuse suurendamisel pildikvaliteedi märkimisväärne langus – digitaalne müra.
Ideaalis, mida madalam on tundlikkus, seda vähem müra ja seda parem on pildikvaliteet. Loomulikult ei kehti see väide nende teoste kohta, kus müra on pildi lahutamatu osa.
Maastikud maa pealt
Mihhail Vershinin, Sinine Taiga Krasnojarski sambad, Eesti
Canon EOS 1Ds Mark II
, 40mm, f/13, 1/4 c, ISO 200.
Jõulupühade ajal, vahetult pärast päikeseloojangut, oli Jenissei peal udu. Esiplaanil olev ruum tekitas kaadris realistliku mulje; nõlvade kurvid aitasid lisada kaadri elegantsust.
Vadim Balakin. Oasis, Death Valley, California, USA
Canon EOS 5D, Canon EF
100-400mm f/4.5-5.6L IS USM.
Liiva rütmilised lained, mis ujutavad üle üksildase elusaare. Suurt rolli mängis kaadris vähene valgus, mis võimaldas autoril rõhutada liiva lainelist tekstuuri, andes pildile mahtu.
Vadim Balakin. Kui tähed põlevad Indian Beach, Oregon, USA
Canon EOS 5D Mark II
, 20 mm, f/11, 25sek, ISO 100, X-PRO Cokin filtrid: ND4 + Gradual ND8.
Eeterlikult ilus rand, mida täiendab mereelu. Selgelt piiritletud lõigud, perspektiivid kaadris, pehmed soojad värvid teevad sellest kaadrist maastikuklassiku.
Järgnevas väljaandes käsitleme maastikufotograafia tehnilisi üksikasju: aeglane säriaeg, panoraam ja muud.
Soovin tänada fotograafe nende töö eest:
Alexander Nesterovski Ukraina , nesterovskyi.com
Juri Golubile Ukraina , yurybirdile.com
Mihhail Reifmanile USA , mikereyfmanile.com
Mihhail Trakhtenbergile Eesti , t_berg.photosight
Mikhail Vershininin Eesti , vershininin.photosight
Vadim Balakinile Eesti , vadimbalakinile.com
Dmitri Bogatšuk Ukraina , dimitribogatšuk.500px.com
Kas maastikufotograafia luule ja proosaga on seotud ka kunstilised tehnikad või väljendusviisid?
Kas selles pikemas osas on juttu ka erinevatest tehnikatest või keskendutakse pigem luule ja proosa omavahelistele seostele?
Selles pikemas osas keskendutakse pigem luule ja proosa omavahelistele seostele. Tehnikat käsitletakse lühidalt, kuid põhirõhk on tekstide sisulistes ja vormilistes sarnasustes ning erinevustes.
Kas maastikufotograafia puhul on vahet, kas kasutada luulet või proosat? Kas üks neist suudab paremini edasi anda looduse ilu ja emotsioone või on see pigem individuaalne eelistus? Millised on teie kogemused ja arvamused?
Maastikufotograafia puhul ei ole olulist vahet, kas kasutada luulet või proosat. Mõlemad võimalused suudavad edasi anda looduse ilu ja emotsioone. See on pigem individuaalne eelistus ja oleneb fotograafi stiilist ja eesmärkidest. Mõned võivad eelistada luulet, et rõhutada looduse lüürilist ja inspireerivat olemust, samas kui teised eelistavad proosat, et anda edasi detailsemat kirjeldust ja faktilist infot. Minu kogemus ja arvamus ütleb, et oluline on leida viis, mis kõige paremini väljendab seda, mida soovitakse loodusest edasi anda. Olgu valitud siis luule või proosa, peamine on, et see suudaks tabada looduse ilu ja emotsioone ning jätta vaatajale tugeva mulje.
Kas maastikufotograafial on värske lüüriline või proosaline lähenemine? Soovin teada saada, kuidas 3. osas on käsitletud maastikufotograafiat ja milline on autorite perspektiiv selle kunstivormi kohta. Kuidas kirjeldatakse maastikufotode emotsionaalset mõju ja millised on võimalikud sõnumid, mida autor soovib fotodega edasi anda?