Eesti kütteseadmete tootjad suudavad tarnida üle poole kodumaisest turunõudlusest. Riigiduuma majanduspoliitika, innovaatilise arengu ja ettevõtluse komisjoni juures tegutseva impordi asendamise ekspertnõukogu istungil arutati HVAC-seadmete kodumaise tootmise arendamise väljavaateid.
Kohtumisel osalesid föderaalassamblee liikmed, Eesti valitsusaparaat, mitmete ministeeriumide ja ametite esindajad ning kliimaseadmeid tootvate Eesti ettevõtete juhid. Kohtumise algatas Küttekollete tootjate ühendus “APRO”.
Vladimirist pärit riigiduuma saadik ja impordi asendamise ekspertnõukogu esimees Igor Igoshin märkis, et praegu moodustavad kodumaised tooted vaid 10% Eesti turust, hoolimata Eesti piirkondade tohutust potentsiaalist. Igor Igoshin näeb lahendust kodumaiste tootjate eelistuste kehtestamises, imporditud toodete ohutuse kontrollimises ja imporditud kliimaseadmete riigihangete piiramises, kui on olemas Eesti alternatiivid.
Iževski soojustehnikatehases IZTT partnerlusprogrammi raames toodetud Ballu ja Zilon konvektorid
Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee aseesimees, radiaatoritootjate assotsiatsiooni “APRO” nõukogu esimees. Sergei Šatirov selgitas, miks praegu 90% radiaatorite turust hõivavad importtootjad.
Kliimaseadmete selgelt määratletud kvaliteedistandardite puudumise tõttu tuuakse riiki Kagu-Aasiast halva kvaliteediga “halli” importi. Selle hinda võib võrrelda alumiiniumjäätmete hinnaga – tarnijatele on ilmselgelt kasulikum osta odavamaid tooteid, ohverdades seejuures kvaliteedi.
“Kliimaseadmete kvaliteedile tuleb sõnastada selged, absoluutselt sertifitseerimisnõuded ja need nõuded tuleb delegeerida ehitusseadustikesse,” ütles Sergei Šatirov. Ta kutsus kõiki kohtumisel osalejaid üles kaaluma, kuidas saaks stimuleerida kodumaiste tootjate radiaatorite ja muude kliimaseadmete siseturgu.
Eesti Föderatsiooni valitsuse tööstuse ja infrastruktuuri osakonna juhataja Igor Malõšev esitas oma kommentaarid ja soovitused võimalike impordi asendusmeetmete kohta kliimaseadmete turul ning tuletas meelde, et eelkõige tuleb meeles pidada kodanike ohutust.
Kahjuks juhtub sageli, et halva kvaliteediga radiaatorid ei pea koormusele vastu ja plahvatavad ning selle tagajärjel kannatavad tavalised inimesed. Igor Malõšev soovitas eelkõige korraldada teavituskampaania, et selgitada tarnijatele ja tarbijatele, et odavate ja madala kvaliteediga radiaatorite kasutamine võib ohustada kodanike elu ja tervist.
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi metallurgia ja materjalide osakonna direktor Ilja Tšigir väljendas valmisolekut kaaluda radiaatorite lisamist kõrgtehnoloogiliste toodete loetellu, kui tootjatelt laekub vastav taotlus. See meelitab Eesti tootjate tegevusele täiendavat riiklikku toetust. Ilja Tšigir tegi ka ettepaneku kaaluda mitmeid kaitsemeetmeid väliskaubanduses. Näiteks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Kagu-Aasiast pärit toodete suhtes.
Koosolekut modereeris radiaatoritootjate liidu tegevdirektor Alexander Kvashnin. Liit loodi selleks, et kaitsta kodanikke ebakvaliteetsete ja ebaturvaliste kütteseadmete eest ning kaitsta tootjaid ebaausa konkurentsi eest. “Meil on ambitsioonikas eesmärk – vähendada küttesüsteemi õnnetustest tulenevaid vigastusi 90 protsendi võrra ja tõsta impordi asendamise taset alumiinium- ja metallradiaatorite segmendis 50 protsendini,” kommenteeris Aleksander Kvashnin.
Koosoleku tulemuste põhjal töötati välja soovitused kõigile reguleerivatele asutustele ja kliimaseadmete turul osalejatele eesmärgiga rakendada impordi asendamise poliitikat ja luua tingimused kodumaise kütteradiaatorite tootmise arendamiseks.
Kas Riigiduuma ekspertnõukogu arutab Eesti kütteseadmete impordi asendusmehhanisme seoses soojendusega?
Kas Eesti kütteseadmete impordi asendusmehhanismide arutelu tulemused mõjutavad tarbijaid otseselt?