ÜLEVAADE * ERIPROJEKT * FOTOKONKURSS
Alustades pikemaid ekspeditsioone, et uurida loodust tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust, peate usaldama oma kaamerat. Sest kui te satute raskesti ligipääsetavasse asukohta, oleks teenindusse helistamine või asenduse küsimine võimatu. Kaamerate ja objektiivide arvu ei ole võimalik piiramatult piirata, sest lennukiga, laevaga või seljakotis veetava pagasi kaal on oma piirangud.
Looduslugude pildistamiseks on soovitav kasutada kõiki erinevaid objektiive, alates lainurkobjektiivist kuni supertelefotoni. Selle komplekti andis lahkesti üle Nikoni Tallinn esindus. Kaamera suhteline kompaktsus aitas mul kogu komplekti kokku pakkida ühte LowePro Rower AW II seljakotti, mis ei ole väga suur.
Loodusfotograafia
Loodusfotograafia kõige keerulisem osa on eluslooduse jälgimine. Nende käitumine on sageli ettearvamatu, seega on autofookuse jälgimise kiirus ja täpsus väga oluline. Karpkala kudemine liigub vee all ja tuleb korraks pinnale, tekitades müra, vahutav vesi. Kasutasin pika fookuskaugusega objektiivi AF-S Nikkor 500 1:4 G koos TC 17EII konverteriga.
See andis mulle vajaliku kauguse, et jõuda subjektile lähedale, minimaalne fookuskaugus oli veidi üle 3 meetri. Valige kaameras AF-C autofookuse jälgimisrežiim. Komponeerime mentaalselt kaadri ette ja valime mitte keskse, vaid vasakule nihkunud fookuspunkti, kuid mitte äärepoolseima fookuspunkti. Kõige kaugemal asuv fookuspunkt paistab alati silma vähenenud täpsuse ja kiiruse poolest ning antud juhul tuleb seda arvesse võtta.
Kuna objekt on vees, tuleb kaamera seadistada võimalikult madalale veepiirile, statiivile. Ärge kunagi lukustage statiivi pead ja hoidke kaamerat alati kätega, et see kogemata ümber ei kukuks. Säriaeg pidi olema piisavalt kiire, et külmutada vesi, ja kaadrid tehti 5,5 kaadrit sekundis, lühikeste sarjadena, mis koosnesid 2-4 kaadrist. Seda tasub teha selleks, et valida objekti liikumiseks parim faas, kuid mitte täita mälupuhvrit üle, et kaamera oleks alati valmis järgmiseks kalade hüppeks…
Foto 1. ISO 1600, säriaeg 1/2000 s, ava f/11, et suurendada teravussügavust. AND_0497.jpg
Olukord on hoopis teistsugune, kui pildistate närvilisi objekte ja võtate neid varjualusest välja. Kaug-Ida haigur on ohustatud lind, mis on rahvusvaheliselt kaitstud ja mille pildistamist teadlased jälgivad. Pesitsemise ajal tuleks täielikult vältida häirimist.
Ma pildistasin läbi esiplaanil oleva okste palisadist, spetsiaalsest eelpaigaldatud telgist… Kaamera jäi mitmeks päevaks välitingimustes asuvasse telki, kus fotograaf käis öösel varjus sisse ja välja. Kaamera ja objektiivid on kokku puutunud kuni 30-kraadiste päevaste temperatuurimuutustega ja loodusliku kastepiiriga.
Sellistes tingimustes ei ole automaatne teravustamine võimalik või on ebatäpne. Live View süsteem koos pildilõigu täieliku suurendusega aitas mul keskenduda linnu silmadele. Jällegi pildistasime lühikeste sarjadega, et vältida hägustumist nii pika fookuskauguse juures. Valimisel valiti esimese kaadri asemel teine või kolmas kaader seerias.
Foto 2. ISO 400, säriaeg 1/500 s, ava f/16. AND_4843.jpg
Varem soovitati putukaid pildistada madala tundlikkusega, et säiliksid ka kõige väiksemad detailid. See tekitas mõningaid väljakutseid, kuna pidin pildistama hirmuäratavaid objekte varahommikul, statiivilt, kui liblikad on mingisuguses anabioosis. Nüüd on pildikvaliteet kõrge tundlikkusega nii kõrge, et võite pildistada mis tahes tundlikkusega, kuid valige võimalikult madal tundlikkus.
Kasutage vibratsiooni summutamiseks statiivi, kuid see võib haruldase liblika eemale peletada. Seega, kui objektiivil on optilise stabiliseerimise võimalus, tuleb seda kasutada. Laskmine pursetega, hingetõmbamine mõnda aega kinni pidades. Seejärel valige arvutis foto, millel on tiibade kaalud ilma topeltääreta.
Foto 3. ISO 640, säriaeg 1/125 s, ava f/5.6. AND_6688.jpg
Amuuri jõesängi maastikuülevaate tegemiseks kõrgustelt oli vaja varahommikul ronida lagunenud mõõdistustorni, kui õhk oli veel selge ja veest lähtuvad auruvood ei moonutanud kaugeid plaane… Seadmete kompaktsus ja väike kaal oli võtmeteguriks. Pika fookuskaugusega objektiivi abil oli võimalik kaugust kokku suruda ja jäädvustada Sikhote Alini, Amuuri ja Gori jõe suudme jalamit.
Foto 4. ISO 400, säriaeg 1/200 s, ava f/11. AND_2113.jpg
Nikon Df ei ole automaatse panoraamvõtte ja stitchingu tegemise võimekusega. Kuid selline vajadus loodusmaastike jäädvustamisel tekib väga sageli ning kõrge resolutsiooniga tulemused on nõutud trükitud ja elektrooniliste reisijuhtide, virtuaalsete reisijuhtide. Pärast automaatse fookuse väljalülitamist ja manuaalse valutuse seadistamist tegin rea kaadreid. Kasutades graafikaredaktorit, panin viiest originaalkaadrist kokku panoraami.
Foto 5. ISO 400, säriaeg 1/320 s, ava f/9. AND_2084.jpg
Täielikus pimeduses pildistades, taigast leitud mahajäetud Gulagi tunnelis, pidin ma maa-alust valgustama kahe pealambiga, millest ühe asetasin kaljukoobaste pöörde taha… Selle peamise allika põhjal määrasin ma eksperimentaalselt ekspositsiooni. Ma sain rekordilise säriaja, kasutades lihtsat mehaanilist kaablit katiku nupu juhtimiseks. Minu käed olid vabad vanglas ja ma kasutasin teist tõrvikut, nagu pintslit, et värvida esiplaanile.
Foto 6. ISO 400, säriaeg 130s, ava f/22 teravussügavuse suurendamiseks, kontrasti vähendamine graafilise redaktoriga. AND_2679.jpg
Väikeste lindude pildistamisel lähedalt pika objektiiviga on omad eripärad. Selles olukorras on teravussügavus nii madal, et lihtsalt keskele sihtimine rikub pildi ära. Tiibade suled on teravad ja silm on hägususe tsoonis. Peab kaamerat veidi liigutama, et keskenduda silmadele ja sulgeda veidi ava.
Foto 7. ISO 1000, säriaeg 1/320 s, ava f/11, et suurendada teravussügavust. AND_2048.jpg
Pildistamine Nikon Df-iga erinevatel tundlikkustel päikeseloojangul
Pildistamine Nikon Df-iga eri tundlikkusega siseruumides
* * *
Mõned failid konverteeriti Adobe Lightroomis. Ei ole saladus, et ACR pakub hulgaliselt võimalusi peenhäälestuseks, kuid lihtsate vaikimisi seadete kasutamine võib viia üleküllastunud ja ebaloomulike piltideni. Selle ümberkujundamise tulemusi saab sageli näha internetis. Mulle seevastu meeldis töötada oma konverteerimistarkvaras Capture NX 2 ver. 2.4.6, see on lihtsam ja intuitiivsem kasutaja jaoks, kellel on tavaline, mitteprofessionaalse konverteerimistarkvara kogemus.
Järeldused
Püüame teha kokkuvõtte puhtalt fotograafilistest välitesti tulemustest.
Kaamera sensor võimaldab teha suurepäraseid fotosid ja vajadusel teha tõsiseid redigeerimisi. Andur võimaldab kõiki tundlikkusi. Kaamera nõuab pildistamisel täpset kärpimist, märkimisväärne kärpimine ilma kvaliteedikahjuta on sensori lahutusvõime tõttu võimatu. Ekspertfotograafi eristab just täpsus kadreeringute tegemisel. Signaali teisendamise kvaliteet JPG-vormingusse võimaldab paljudel juhtudel ilma pika ja ressursimahuka protsessita konverteerida RAW-vormingust personaalarvutisse.
Seadme konstruktsiooni tõttu tuleb kaamerat kasutada ettevaatlikult. Täiuslikult stuudio-, reisi- ja pimedates kohtades kasutamiseks sobiv kaamera vallandab oma täieliku potentsiaali tänu valgusjõulisele vahetatavale objektiivile. Automaatse tarkvara puudumine, sisseehitatud välk ja mõned disainiomadused viitavad minu arvates sellele, et sellise kaamera põhitarbijaks võiks olla harjutav fotograaf, kellel on kindlad teadmised fototehnikast.
ÜLEVAADE * REPORTAAŽ LEEKIDES * PÄEVANE PILDISTAMINE * PUHVETIFOTOGRAAFIA
Kas Nikon DF kaamera suudab kvaliteetsed pildid ka looduses püüda või on see rohkem mõeldud stuudio kasutamiseks?
Kas Nikon DF on tõesti ideaalne kaaslane looduses pildistamiseks?
Kas Nikon DF kaamera on mugav kasutada looduses pildistamisel? Kas see sobib hästi maastiku- või loomafotode jäädvustamiseks? Kuidas on selle kaamera aku vastupidavus? Kas see kaamera on vastupidav ja ilmastikukindel? Mida saaksid selle kaamera plussidena välja tuua?