Uusim peeglita süsteem, mis põhineb “nelja kolmandiku” platvormil – meenutus Olympuse klassikalistest Olympus OM filmipeegelkaameratest. Kuid lisaks läbimõeldud stiilile on arendaja lisanud ka terve rea tehnilisi läbimurdeid.
16,1 megapiksline resolutsioon, Zo0m – 14-42mm, 3″ ekraan, F3.5-5.6
Tekstureeritud esipaneelidega vastupidav magneesiumsulamist välisilme meenutab väga analoogset OM-i: erinevused on koondunud tagaküljele, kus optiline objektiiv on asendatud elektroonilise objektiiviga ja kilekate on asendatud klapiga OLED-puuteekraaniga.
Tehnilised näitajad ei ole kaugeltki “vintage”: 16-megapiksline sensor pildistab kuni 25 600 ISO-ühendusega ja kirjutab 9 kaadrit sekundis, samas kui kiire fookussüsteem jälgib objekte kolmedimensiooniliselt.
Eriti huvitav on integreeritud stabiliseerimissüsteem, mis töötab viiel teljel see tähendab, et lisaks kompensatsioonile kompenseerib see ka kaamera kallet , nii fotode salvestamisel kui ka video Full HD MPEG-4 AVC formaadis salvestamisel.
Kasutajaliides ja tarkvara funktsioonid on samuti tipptasemel. OM-D E-M5 tundlik juhtimine ning programmide, filtrite ja muude erirežiimide rohkus rahuldab nii nõudlikke entusiaste kui ka loomingulisi harrastajaid. Mõlema puhul tuleb aga arvestada üle kolmekümne tuhande euro suuruse hinnasildiga.
Kas see tähendab, et Olympus OM-D E-M5-l on võime jälgida objekte kolmes mõõtmes? Kui jah, siis kui täpne ja kiire see fookussüsteem on? Kas see teeb pildistamise lihtsamaks ja tulemused paremaks?