Alates 30. oktoobrist kuni 7. novembrini töötab enamik elanikkonnast kaugtööd või ei tööta üldse. See on ka internetimüügi aeg, mis tähendab, et internetipetturid muutuvad üha aktiivsemaks, kasutades samu üldisi meetodeid kergeusklike kodanike raha püüdmiseks. Lockdown teeb Eestilased taas küberrünnakute sihtmärgiks, mis tähendab, et on aeg tuletada neile meelde reegleid, et vältida isikuandmete ja raha kaotamist oma kaartidelt.
Pöörake tähelepanu postiloenditele. Reeglina on petturite peamised vahendid internetis “ahelkirjad”, mis tulevad posti, sõnumitooja ja SMS-i teel. Kirjad lubavad sageli tohutuid allahindlusi veebipoodides, pakuvad osalemist võitnud loteriis või erilist kampaaniat koos lisaboonuste ja punktidega. Mis tahes pühade puhul ja Halloween on tulemas on need alati kingituste, riiete ja ürituste piletite pakkumised.
E-kirjade allikad võivad maskeeruda kauplusteks, kust te olete juba ostud teinud, seega on parem üldse mitte klõpsata e-kirjades olevatel linkidel. Kirjutage ise oma brauseriribale poe aadress ja leidke algsest saidist teid huvitavad pakkumised.
Tuntud kaubamärkide, eelkõige rõivaste kloonid ilmuvad taas sotsiaalvõrgustikes. Need kontod võivad kirjutada kommentaaridesse tõelisi kaubamärke või saata isiklikke sõnumeid, mis pakuvad soodsat pakkumist. Järgnev teave aitab teid
teie tellijad, kas teie leht on verifitseeritud ja kas sotsiaalvõrgustikus on ka teisi sama brändi lehekülgi. Sellise teabe kogumine peaks olema teie kohustuslik tava, kui soovite kaupa osta.
Internetis ostude tegemisel on parem kasutada eraldi virtuaalset kaarti kui palgakaarti ja olla teadlik kahtlase saidi tüüpilistest märkidest, enne kui sisestate oma kaardiandmed. See minimeerib riski sattuda petturivõrgustike ohvriks.
Kindluse mõttes on soovitatav, et teie arvutis ja nutitelefonis välja arvatud iOS oleks alati toimiv ja aktiivne viirusetõrje – see aitab vältida trooja hobuse nakatumist, mis võimaldaks küberkurjategijatel teie pangakonto tühjendada.
On oht, et töövälisel ajal kasutavad petturid taas ära “covid-teemat” ja imiteerivad sõnumeid valitsuse algatuste kohta nt maksed avalikkusele või maskeerivad andmepüügi e-kirju tähtsaks uudiseks nt “lukustatuse olukord teie linnas, olulised muudatused – järgige linki” . E-kirja sisu võib olla väga ahvatlev. Parem on mitte uskuda lubadusi lihtsatest sissetulekutest ja investeeringutest ning mitte klõpsata linkidel, eriti kui neid levitatakse sõnumitooja kaudu. Neid linke leidub sageli uudistegruppides, kus keegi edastab naiivselt “rõõmusõnumit” kõigile tuttavatele, tehes sellega karuteene.
Samuti peaksite olema ettevaatlik rakenduste allalaadimisel oma nutitelefoni. Sel aastal korraldasid petturid ulatusliku kampaania sadade rakendustega Google Play’s, registreerides kasutajaid salaja ja ilma nende teadmata lisateenuste saamiseks. Vähese mõõdukuse tõttu on rakenduste poodides ka muid võimalikke ohte, näiteks viirused või nuhkvara, mis on maskeeritud tavalisteks rakendusteks, näiteks äratuskelladeks ja reklaamiblokeerijateks.
Iga rakenduse installimisel tuleks hoolikalt kontrollida, milliseid laiendusi see küsib ja lugeda eelnevalt poes olevaid kommentaare.
Kas keegi on kunagi kokku puutunud nende pettustega? Kuidas saab nende pettustega seotud saitide ja kloonidega võitlemiseks teavet levitada? Kas keegi on kogenud covid teemal pettust ning kuidas end selle eest kaitsta? Olge ettevaatlikud ja jagage oma kogemusi!
Kas keegi on langenud nende pettuste ohvriks ja kuidas saan end selliste pettuste eest kaitsta?
Kas keegi on kokku puutunud Happy Letters pettusega või teab midagi kloonidest sotsiaalmeedias ja covid teemalistest pettustest? On oluline olla teadlik erinevatest petuskeemidest ning jagada oma kogemusi, et teised saaksid sarnastest olukordadest hoiduda.