...

Rozovi õppetunnid: peamine asi raamides. 1. osa

Rozov

Kompositsiooniline kirjaoskus ei asenda andekust. Seda võib võrrelda avaliku kõneleja oskusega, kes paneb end kuulama.

Hästi komponeeritud fotograafia ei garanteeri publiku armastust, kuid annab lootust tähelepanule. Ei saa olla edukas ilma käsitööalaste teadmiste ja oskuste valdamiseta, ja need ei lange emotsionaalse tundlikkusega taevast alla. Eriti oluline on oskus komponeerida objekte tulevase foto tasapinnal ja rõhutada peamisi, nii et keegi ei saaks segi ajada sekundaarset avalduse sisuga. See on Georgi Rozovi uue sarja ühe raamatu “Kompositsioon ja esiletõstmine” teema, mida valmistab trükkimiseks ette kirjastus Astril Tallinn . Allpool avaldame väikese väljavõtte sellest.

Hägusus ja harmoonia kaadris

Võrgu kalliskivid: Ma ei hakka spekuleerima. Ütleme lihtsalt, et sa ei oska tulistada. Välja arvatud kompositsioon, pildil puudub – kõik.Kompositsioon ladina compositio, kompositsioon, kooslus tähendab osade koosseisu, suhet ja vastastikust paigutust. Fotograafias on see kõigi pildi elementide paigutamine nii, et need moodustavad orgaanilise terviku.

Mulle meeldis midagi ja ma tahtsin seda pildistada. Ma hajutan oma silmad kuni realismi kadumiseni, peaaegu kuni abstraktsioonini, nii et pilt muutub värviliste hägusustega täidetud tasapinnaks. Umbes nagu fotol 1 a. See lihtsustab laikude harmoonia analüüsimist tulevase foto puhul.

Ma näen mitu kolmnurka, mille punktid lähenevad ühele punktile. Sinised kolmnurgad jagavad raami diagonaalselt. Oranžipunased kolmnurgad jagavad ka raami alumise poole pooleks. Neid kolmnurki ääristavad kolmnurgad, mis koosnevad elavhõbedalambi valguse roheline , päevavalguse sinine ja valtsimisseadme stendilt peegelduvate oranžide kohtvalgustite segust. Põrandat ei ole värvitud: see on metalne ja valmis peegeldama mis tahes valgust. Seepärast on raske selle värvi ühe sõnaga määratleda. Ma nimetaksin seda hallikas-sinakasroheliseks.

Kokkuvõte: mulle meeldib sinise ja kontrastse oranži sektori kombinatsioon. Raami külm osa võtab umbes poole sellest. Valtsimisveskid, kus külmkapi seina paksuseni purustatakse ülikuuma metalli, on soojad ja oranžid, justkui tellimuse järgi. Põrandakolmnurk langeb küll sinakasoranžist kontrastist välja, kuid ei ole vastuolus sinakasoranžiga, sest see on värvitud jahedates, pehmetes toonides. Ma leidsin, et graafiline kompositsioon on üsna tasakaalustatud. Sa võid jätkata tulistamist.

Kontrasti ei ole

1a. Umbes sellisena näen ma tulevast kaadrit vt. foto 1b fookustamata silmadega, samas analüüsides laike.

Valtsimisveski 2000

1b. Valtsimisveski 2000. Novolipetsk Steel.

Nikon D3S kaamera. AF-S Nikkor 14-24/2 zoom.8 G ED N. Tundlikkus 1000 ISO. Sulgemiskiirus 1/80 sek. Ava 2.8. Expo-korrektsioon -1,67 EV. Fookuskaugus 14 mm.

Raami serv

A-4 formaadis kirjutuslehel, Rooma Peetri katedraali siluetil ja Eesti Nerlil asuva armulaua kiriku siluetil, teleriekraani suurusel ja kaamera pildiotsija raamil on üks ühine joon: kõigi nende objektide suhe on umbes kolm ja neli, mis vastab kuldlõike seadusele harmoonilised proportsioonid .

See ei tähenda, et kõik kaamerad on sellistes proportsioonides. Näiteks on olemas ruudukujulised kaamerad ja panoraamkaamerad, mille kuvasuhe on 2:1. Ja see ei takista fotograafi ilusaid pilte sellise pildiotsija sees komponeerimast. Veidi hiljem toon näiteid sellistest “valedest” fotodest. Kuid sagedamini pidime me kaadrit tegema, vaadates läbi klassikalise 3:4 kuvasuhtega vaateakna.

Esimene asi, mida fotograaf peab tegema, on võrrelda end hobusega, kellel on silmad kinni pandud. Neile, kes pole kunagi selle kasuliku leiutisega kokku puutunud, tuletan meelde, et rulood on nahast rulood, mis on kinnitatud küljele, hobuse silmade lähedale, et loom ei vahtiks ringi ja vaataks otse ette, ei näeks midagi üleliigset ja ei ehmataks näiteks autode eest… Fotograaf, kes vaatab läbi pildiotsija pilguava, ei näe midagi kaadrist väljapoole.

Sa pead kogu aeg pead pöörama, et valida saart ümbritsevas maailmas. Pean tunnistama, et seda valikut võib olla raske teha. Näiteks võib sama valtsimisveski samade komponentidega vasakul veski juhtpaneel ja paremal statiivid näha välja teisiti kui fotol 1b. Keerasin vaid veidi pead vasakule ja sain peaaegu pooleks, kuid vertikaalselt pildistades. Sinine vaikne jahedus vasakul ja mürisev punane kuumus paremal vt. foto 2 .

Valtsimisveski 2000

2. Valtsimisveski 2000.

Kaamera nihutamine vasakule, võrreldes selle stseeni esimese versiooniga, ei muutnud mitte ainult kaadris olevate punktide suhet. Sinist oli rohkem ja see muutis kaadri staatiliseks ja kuuldamatuks. Vaataja satub Buridani eesli positsioonile, kes seisab võrdsel kaugusel kahest võrdsest heinakuhjast. Vaene kariloomad surid nälga, otsustamata, millist heina süüa kõigepealt ja millist hiljem.

Esimene kaader kutsus vaatajat imetlema tehnika jõudu ja ilu. Ka sinist poolt ei jäetud välja, sest sinine koos punasega muutub silmale väga ahvatlevaks. Selline sinine hägusus ei pääse vaataja tähelepanu alt ära. Ja inimesed, kes juhivad oranže stende, saavad oma õiglase osa tähelepanust, ja pilt ei ole tasakaalustamata.

Nii et minu katse võrdsustada sinist ja punast kaadris oli vale. Sinine on selles kaadris raskem ja seda ei tohiks olla liiga palju. Minu vaid kahe sentimeetri suurune viga pildistamiskoha valikul võis mu kompositsiooni tasakaalust välja viia.

Nikon D3S kaamera.

AF-S Nikkor 14-24/2 zoom.8 G ED N.

Tundlikkus 1000 ISO.

Sulgemiskiirus 1/40 sek.

Ava 2.8.

Valgustuskorrektsioon on -0,67 EV.

Fookuskaugus 14mm.

Norra päikeseloojang kolmes variandis

Norras juhtusin nägema hämmastavalt ilusat, täiesti roerichi päikeseloojangut. Mõtisklemiseks polnud üldse aega: päike oli pool tundi varem horisondi taha loojunud. Selle tõttu on värvid juba tuhmunud ja hakkavad varsti täielikult tuhmuma.

Meil oli kiire, et mitte maha jääda, sest järgmine laev oleks pidanud ootama hommikuni. Mul oli kahe esimese kaadri jaoks sekundit. Pildistamine autost lahkumata fotod 3 ja 4 . Jõudsime jooksu, kuid pärast umbes viiskümmend meetrit ulusin ma rõõmust. Auto on taas peatunud foto 5 . Nüüd võin vabalt mõelda pildistamiskoha tähtsusest ja sellest, kuidas esialgne teema valik mõjutab foto tulemust üldiselt.

Seitsmekümnendatel aastatel anti NSV Liidu enimmüüdud illustreeritud ajakirja fotograafile kaane pildistamiseks maksimaalselt kaks või kolm keskmise formaadiga filmi, st 24 kaadrit. Ma pidin raha kokku hoidma. Ma pidin mõtlema ja kaaluma, enne kui otsustasin päästikule vajutada, sest film oli kallis ja raskesti kättesaadav. Nüüd, kui digitaalne süsteem võimaldab lõdvestuda ja mõelda ainult tulemuse saamisele, on fotograafi psühholoogia muutunud. Mitu korda tabasin end mõttelt, et ma sõna otseses mõttes pildistan objekti eri nurkade alt, ilma et ma oleksin üldse tagasi hoidnud. Tähtis on, et ei jääks hetk vahele, et saada parim kaader, et mitte kahetseda vahelejäänud kaadrit.

Elu hetked on kordumatud. Te võite naasta sinna, kus teid pildistati, kuid te ei pruugi saada sama pilti, mis eile. Valgus ei ole õige, ilm ei ole õige ja muusa võib tabada. Ühesõnaga, ühest küljest on hea, et tulistatakse varuga. Aga teisest küljest, kui valus ja frustreeriv on see, kui pean läbima palju peaaegu identseid faile, otsides parimat, mille jaoks olen pildistanud kümneid ülesvõtteid.

Kõige tüütum on see, kui vaatad stressirohkete silmadega monitorisse ja mõistad, et vaadatud prügihunnikus ei ole midagi, mis vääriks tähelepanu ja edasist töötlemist… Et loomingulise palaviku kuumuses tehti õnnetuid vigu: tehnilisi või kompositsioonilisi, ei suudetud tabada seda hetke, mida oleks pidanud peatama..

Oskus kiiresti ja täpselt tulistada tuleb kogemustega, kui teadmised ja oskused on arenenud automatismini. Alguses, kui õpid kompositsiooni põhitõdesid, pead sa aeglaselt kiirustama. Te ei saa näiteks mitte mingil juhul üritada suruda klassikalisse raami mingeid teemasid, mis sinna ei sobi. Fotod võivad olla ruudukujulised, piklikud või vertikaalsed. Iga kuvasuhe võib osutuda orgaaniliselt komponeeritud pildiks. Kõikide formaatide pildid järgivad kolmandiku reeglit, mis on tuletatud kuldsest lõikest fotod 6, 7, 8 .

Maastik

3. Norra päikeseloojang 1.

Auto peatus kahe maja vahelises lõigus, mis meenutavad meie “väga pillikesi” komsomolimajade ühiselamuid komsomoli ehitusajast. Need on alati ehitatud ajutiste struktuuridena, mis kestavad kakskümmend aastat, kuid isegi pool sajandit hiljem on nad ikka veel vangistatud.

Norra talumajade arhitektuur on väga sarnane. Ainult majad on siin hoolitsetud, lihtsad, tagasihoidlikud, kuid rõõmsameelsed. Vasakpoolne maja vilksatas läbi akende, mis peegeldasid taevast tulevat valgust, ja ka soome pinotex antiseptiline värvitud puidutöökoda mõjus peenelt, elustades seinapinda. Horisondi alt paistev päike lakkus minu kohal olevasse pilve karmiinpunaseid kiiri. Pilt süngest, süngest päikeseloojangust. Minu arvates peaks sõjameelsete viikingite maa ainult nii välja nägema.

Nikon D3S kaamera.

AF-S Nikkor 24-70/2 zoom.8 ED N.

Tundlikkus 250 ISO.

Sulgemiskiirus 1/160 sek.

Ava 6.3.

Valgustuskompensatsioon -0,67 EV.

24 mm fookuskaugus.

Autoga

4. Norra päikeseloojang 2.

Tahtsin juba džiibi tagaistmele hüpata ja minema sõita, kui vaatasin uksepeeglisse ja sain võimaluse pildistada kahte päikeseloojangut korraga. Kui kasulik on siiski enne kaamera ärapanemist pead keerata!

Nikon D3S kaamera.

AF-S Nikkor 24-70/2 zoom.8 ED N.

Tundlikkus 250 ISO.

Sulgemiskiirus 1/200 s.

Ava 6.3.

Valgustuskompensatsioon -0,67 EV.

Fookuskaugus 24mm.

Norra päikeseloojang

5. Norra päikeseloojang 3.

Fookuspunkt on muutunud, kaamera on liikunud paar meetrit allapoole, peaaegu merepinnale. Esiplaanile on kadunud. Objektiivi suum lülitati esimeste piltide jaoks lainurkseadistusest telesuumile. See tähendab, et ma muutsin sama objektiivi vaatenurka ja see hakkas vähem ruumi katma kui kahes esimeses versioonis teema. Ma pidin suurendama tundlikkust, et pildistada aeglase säriajaga, et saada rahuldavat teravust kogu teravussügavuse ulatuses. Lapsevanemana leian, et kõik lapsed on ilusad ja ainulaadsed. Ma ei suutnud ühtegi neist kolmest prügikasti visata.

Nikon D3S kaamera.

AF-S Nikkor 24-70/2 zoom.8 ED N.

Tundlikkus 1600 ISO.

Sulgemiskiirus 1/640 sek.

Ava 6.3.

Valgustuskompensatsioon -0,67 EV.

Fookuskaugus 70mm.

Kolmandike reegel

Kui raam on mõtteliselt jagatud horisontaalselt ja vertikaalselt kolmeks osaks, näitavad ristkülikute ristumiskohad eripiirkondi. Kui paigutada nende lähedusse objekt, mis tõmbab vaataja tähelepanu, saavutatakse peaaegu kindlasti eesmärk fotod 9 ja 10 .

Pean märkima, et kolmandike reegel leiutati juba ammu. See on üks neist õpikutest, millest ma neljakümne aasta eest fotograafiat õppisin. VGIKi professor Lidia Dyko rääkis meile sellest oma kompositsiooniloengutes. Ma ei saa selle reegli olemasolust vaikida, kui nii paljud inimesed usuvad selle õigsusse ja järgivad seda praktikas.

Kuid ma ei saa ka oma kahtlustest vaikida. Kolmandike reegli illustreerimiseks pildi ülesvõtmisel pidin pikalt oma pildiraamatukogu läbi vaatama, otsides kaadri peamist objekti, mis langeb püssitoru sihikule. Tuleb välja, et mul ei ole palju selliseid kaadreid. Ma pidin maha istuma ja analüüsima oma ja teiste inimeste pilte.

Kokkuvõte: Kui kaader on komponeeritud kolmandike reegli järgi, ei asu peamine asi enamasti mitte kolmandike jagamise joonte ristumiskohas, vaid neist mõnevõrra eemal. Ma kipun seda reeglit nüüd veidi teisiti sõnastama.

Kaadri neljast nurgast mõnevõrra eemal asetsevad objektid muutuvad vaatajale teretulnud peibutusvahendiks.

Siinkohal pean ma kordama igapäevast tarkust, mis ei ole veel lakanud olemast tarkus selle kordumise tõttu: reeglid ei ole seadused. Nad on leiutatud selleks, et tahtlikult ja karistamatult rikkuda.

Fern

6. Fern.

Nikon D7000 kärbitud sensor on standardse suurusega – piklik ristkülik. Teema ei sobinud. Pilt saab elavaks alles siis, kui kaadri alumine osa on amplitseeritud. Ruut on parem kui ristkülik teema jaoks.

Nikon D7000 kaamera.

AF-S Nikkor 24-70/2.8 ED N zoom.

Tundlikkus 100 ISO.

Sulgemiskiirus 1/125 sekundit.

Ava 5.

Fookuskaugus 36 mm.

Uusaasta vihm

7. Uusaasta vihm.

Üleujutused Eestietsias. Laguuni vesi voolab välja kaldale ja möödakäijad liiguvad üle ajutiste sildade. Teema on rangelt horisontaalne tänu sellele, et promenaad ise, esiplaanil olev sild ja isegi kompositsiooni sügavuses olev San Giorgio kiriku kompleks saarel ulatuvad piki siluetiliini. Raamasin selle faili, et eemaldada tühi taevas üleval ja osa kõnniteest esiplaanil allpool.

Pildi kustutatud osad ei sisaldanud mingit kasulikku teavet – ei ole kahju neist. Kuid oli võimalik rõhutada tuule ja vihma vastupanu, mida vihmavarjuga mees ületas. Jalakäija selja taga on justkui pikem vahemaa ja figuuri enda mõõtkava ei ole vähenenud.

Raami piklik kuju aitab kaasa illusioonile, et läbitud tee pikkus on suurem. Raami rütmiline jagunemine sillapostide vertikaalidega rõhutab seda. Mustade ristkülikute korrapärasest rütmist tõuseb välja möödakäija kuju ja sfäärilise vihmavarju värviline laik ei jäta kahtlust, et selles kaadris ei ole midagi tähtsamat kui inimese püsivus…

Nikon D3 kaamera.

AF-S Nikkor 24-70/2 zoom.8 ED N.

Tundlikkus 800 ISO.

Valgustus 1/320 s.

Ava 3.5.

Valgustuskompensatsioon +0,67 EV.

Fookuskaugus 60 mm.

Eestietsia

8. Eestietsia. Aqua Alta.

Seda Eestietsia piirkonda, mis asub Arsenali lähedal, asustavad enamasti Eestilased ise. Turiste on siin vähe. Veega üleujutatud tänavad on tühjad. Mind paelusid värvilised niiskete õite laigud seintel. Raam võib olla suunatud ainult vertikaalselt. Kitsa saarelinna kitsad tänavad venivad ülespoole nagu puud tihedas metsas. Horisontaalne löök sellistes tingimustes oleks olnud kole… Olen kaua oodanud neid ehitajaid. Ma tahtsin, et inimeste kohalolu tooks pildi ellu.

Nikon D3 kaamera.

AF-S 70-200/2.8 ED VR.

Tundlikkus 800 ISO.

Sulgemiskiirus 1/160 sek.

Ava 5.

Valgustuskompensatsioon -0,67 EV.

Fookuskaugus 200mm.

Kolmandike reegel

9. Kolmandike reegel.

Luiged

10. Luiged.

Pulmafoto. Pruudi hind. Pruutneitsid uurivad peigmeest ja tema kaaslasi. Luik-part hüppas välja täpselt kolmandike reegli vasakul vertikaalsel joonel. Tema õhus rippuv figuur illustreerib õiget raamimist.

Nikon D3 kaamera.

AF-S Nikkor 17-35/2 suum.8 D ED IF.

Tundlikkus 400 ISO.

Sulgemiskiirus 1/500 s.

Ava 7.1.

Valgustuskorrektsioon -0.33 EV.

Fookuskaugus 17 mm.

Hinda seda artiklit
( Ei ole veel hinnanguid )
Lippmaa Rebane

Tere! Olen Lippmaa Rebane, kogenud nõustaja kodumasinate valdkonnas. Aastate jooksul omandatud kogemuste najal soovin jagada teiega väärtuslikke teadmisi ja nippe seoses kodumasinatega.

Valge kaup. Telerid. Arvutid. Fotovarustus. Arvustused ja testid. Kuidas valida ja osta.
Comments: 2
  1. Reimo Mäeorg

    Mis on peamine asi raamides?

    Vasta
    1. Liisa Raun

      Peamine asi raamides on struktuur. Raamid annavad objektidele tugevuse ja stabiilsuse ning määravad nende kuju ja paigutuse. Raamid pakuvad ka alust erinevate materjalide või materjalide kombinatsioonide kasutamiseks, võimaldades luua mitmekesiseid ja innovaatilisi lahendusi erinevates valdkondades nagu ehitus, mööbel, sõidukite tootmine jt. Lisaks struktuurile võivad raamid täita ka esteetilisi ja dekoratiivseid funktsioone, aidates luua kaunid ja silmapaistvad disainid.

      Vasta
Lisa kommentaarid