Selles numbris jätkame Georgiy Rozovi reisifotograafiat käsitlevat artiklite seeriat. Need on koostatud raamatus “Live Photography” sarjas “How to Shoot” avaldatud materjalide põhjal. Sarja kolm raamatut on müügil Tallinn ja Peterburi suurtes raamatupoodides ning Ozon saadab neid ka postiga kõikjale maailmas.
ROMAN OCHRA
Värv on kaadri teema
Vana-Rooma majad on värvitud sooja, rõõmsameelse kollakaspruuni värviga. Värv on olnud seintel juba aastaid. Selle kihid olid osaliselt maha pestud, osaliselt määrdunud ja uued kihid olid peale kantud. Selle tõttu olid majad ebatavaliselt põhjalikud, tekstuursed ja väga maalilised. Rooma värv sai minu jaoks teiseks teemaks. Suur rõõm supelda selle koloristlikus valikus, uurida itaallaste igapäevaseid harjumusi, võrreldes seda sellega, millega ma olen kodus harjunud
Siin on näiteks foto. Selles kaadris on kõik armas: ilus ikoon valges stukkraamis, hoolikalt seinaga sobivaks värvitud äravoolutoru, tänavalambi vana malmist klamber, pesu otse restorani ukse kohal, roosa käekott, mille tilgad on valmis langema muretu külastaja pähe… Mulle tuli mingi väga eriline tunne peale. Ilmselt seetõttu, et vaid kiviviske kaugusel oli Colosseum.
Foto 1
Nikon D2X kaamera
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv
Fookuskaugus 105mm
Tundlikkus on 100 ISO
Ava f/9
Sulgemiskiirus 1/45 sek
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -0,7 EV
Pildistamine RAW-vormingus režiimil apertuuriprioriteediga.
Foto 2
Nikon D2X kaamera
Fookuskaugus 105mm
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv
Tundlikkus 100 ISO
F/2.8 ava
Sulgemiskiirus 1/250 sek
Keskuse kaalutud mõõtmine
RAW-piltide pildistamine ava-prioriteedirežiimis.
Foto 2
Nikon D200 kaamera
Nikkor 17-55/2.8 objektiiv
Fookuskaugus 46mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/2.8
Sulgemiskiirus 1/320 sek
Keskpunktiga kaalutud
Valgustuse mõõtmine
RAW-piltide pildistamine ava-prioriteedirežiimis.
Foto 3
Nikon D200 kaamera
Nikkor 17-55/2.8 objektiiv
Fookuskaugus 36mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/7.1
Sulgemiskiirus 1/15s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -0,33 EV
Pildistamine RAW-formaadis režiimil apertuuriprioriteediga.
Rooma kesklinna kitsad tänavad on isegi päeval tühjad. Ma pidin kaua ootama, et mõni elav hing seda kaadrit oma kohalolekuga kaunistaks. Möödujad ilmusid varem või hiljem kohale, kuid hoidsid end minimaalselt, varjudes seinte varjus, et mitte fotograafi tähelepanu alla sattuda. Austus kaameramehe vastu on ilmselt roomlastel veres, kuid see asjaolu on minu elu rohkem kui korra raskeks teinud.
Ma ei saanud teada, millist teed inimesed järgivad… Tallinn kogemus Roomas ei toiminud. Laia nurga valik tuleneb antud juhul soovist rõhutada seinte kõrgust ja kontrasti ülemiste korruste valguse ja varju jääva kõnnitee vahel. Lüngad varjudes lahendati algse RAW-faili kahekordse teisendamisega ja vertikaalsed paralleelid tõmbasid end paralleelselt jalge alla kõnnitee joonistamise teel. Kaamera oli täiesti vertikaalses asendis.
Maja 21 paelus mind oma kontrastsete värviliste laikude kombinatsiooniga. Kõnnitee on sillutatud munakividega, üldse mitte sinine. Ükskord, kui olin laps ja sain kingituseks pliiatsikomplekti, joonistasin sinist jõge, rohelist rohtu, pruuni maad ja puutüvesid… Mul kulus aega, et mõista, et taevas ei ole alati sinine ja et asfaldi ja munakivide värvus sõltub valgusest, mida nad peegeldavad. Sellisel juhul on kõnnitee värvitud sinise taeva järgi. Vana maja seinad on iseenesest maalilised, kuid nende soojus on kaunis kontrastiks külmale sillutisele.
Värv linnamaastikul on tihedalt seotud valguse suuna, intensiivsuse ja värvitemperatuuriga. Sama trepp jäljendas nagu kameeleon kahel peaaegu samaaegselt tehtud pildil, peaaegu samast vaatepunktist. See on tingitud sellest, et esimene kaader on tehtud kahe maja vahelisest kitsast lõhest, kuhu on sisse surutud trepp, ja alumised astmed on väga hõredalt valgustatud. Valgus tabab neid ülevalt paremalt ja vaevu hajub.
Päeval on hall ja taevas samuti, seega ei mõjuta joonistusvalgus astmete värvi. Nad on tegelikult hallid, nagu pildil. Selles valgustuses domineerib pildi graafiline kvaliteet. Treppide hõõguvad horisontaalsed jooned tõusevad ülespoole ainsa värvilise detaili suunas – kaarele, millel on valge Jumalaema kuju grotti sügavuses. See on see tagasihoidlik kollane kaar kaadri tagaosas, mis muudab pildi värviliseks. Kaadris ei ole inimesi, kuid nende kohaloleku tunnetusest on raske vabaneda, sest vananenud pinnad. Seinte ja kulunud treppide tekstuur, mis on failitöötluse käigus eriliselt esile toodud, aitab pildi inimlikuks muuta.
Kompositsioon on näiliselt sümmeetriline. Antud juhul tundus sümmeetria ainuõige. Kaamerat paremale või vasakule liigutades muutusid trepikoopa kuru vertikaalsed seinad kaadri fookuspunktiks. Nende tekstuur on nii agressiivne, nii tähelepanu köitev, et see kuju, mille juurde ma tahtsin vaatajat viia, on kadunud. Aga kui see figuur on pildi peamine asi, miks mitte võtta seda teleobjektiiviga??
Sest siis kaotaks pilt oma mitmemõõtmelise iseloomu. Valgusküllane tee sihtkohta võib olla tõlgendatav erinevalt. Näiteks sümboliseerib see vaimu tööd pikal teel Jumala poole. Üksiku skulptuuri kujutist on palju raskem panna assotsiatiivsetesse kontekstidesse. Seda tajutakse ühemõtteliselt. Huvitaval kombel ei osutu sümmeetriline kompositsioon lähemal vaatlusel täpselt samaks: pildi vasaku poole graafiline alus on peaaegu täpselt sama kui parema poole, kuid poolte valgustus ja värvus on väga erinev.
Kui ma lõpetasin filmimise allosas, ronisin trepist üles vaid kaks meetrit ja leidsin end täiesti teistsugusest keskkonnast. Ülemine valgus on muutunud hajuvalguseks, ikka veel paremale, kuid kaadrisse püütud ruumis on see valgus korduvalt ümber suunatud. Selline valgus toob esile värvide peened nüansid. Seinal minust vasakul oli palju sinist, sinist, kollast, punast – ma ei saanud seda halliks nimetada. Foto paremas ülemises nurgas on värskelt värvitud hoone.
See oli värvitud sama värviga, kuid sõltuvalt valguse suunast ja tugevusest ning ümbervärvitava pinna värvusest nägi see välja kas kollane või oranž või laiguline punane. Jahe esiplaan koos sooja taustaga tekitab kompositsioonis värvide ja sügavuse tunde, mida toetab astmete lineaarne perspektiiv. Selle kaadri puhul on värv minu arvates olulisem kui muster. Sümmeetria on tingimuslik, nagu esimesel juhul, kuid seekord rikub seda hele parem ülemine nurk. See trepp on Rooma väikese tänava pikendus. Linn ei säästnud kulusid ja kaunistas selle õhupallidega. Armastusega valmistatud kumerad käsipuude klambrid. Ma usun kindlalt, et roomlased ei oska halvasti ehitada.
Foto 6
Nikon D200 kaamera
Nikkor 12-24/4
Fookuskaugus 24mm
Tundlikkus 320 ISO.
Ava f/4
Sulgemiskiirus 1/40 s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmine
Valgustuskompensatsioon -1 EV
RAW-piltide pildistamine ava prioriteetrežiimis.
Foto 5
Nikon D200 kaamera
Nikkor 12-24/4 objektiiv
Fookuskaugus 18mm
Tundlikkus 320 ISO
Ava f/5.6
Sulgemiskiirus 1/90 s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -1 EV
Pildistamine RAW-formaadis ja avaprioriteedirežiimil ümbritseva valguse korral.
Foto 7
Nikon D2X kaamera
Nikkor 12-24/4
Fookuskaugus on 18mm
Tundlikkus 500 ISO
Ava f/6.3
Sulgemiskiirus 1/80s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
RAW-fotode tegemine avaprioriteedirežiimis.
Püha Sylvestri kiriku sissepääsu ees asuvas väikeses hoovis oli pargitud suur must Mercedes. Minu meelest ei sulandunud see teos üldse muuseumimaailma ümberringi. Kuid kohalikud ei näi seda silmatorkavat lahknevust märkavat. Nad kõnnivad mööda iidseid tänavaid, elavad antiikmajades ja naudivad kõiki kaasaegse tehnoloogia eeliseid.
Keskaegse hoone sein, mida kaunistab rooma basreelief või purustatud marmortahvli tükk ladinakeelse kiri. Muistsete purunenud sammaste fragmendid on paigutatud seinte äärde hiiglaslike palmipottide kõrvale. Hoov oli äärmiselt huvitav, kuid nii väike, et ma ei suutnud leida vaatepunkti, et kogu asja pildistada. Ma pidin pildistama fragmentidena. Kõigepealt kaader Mercedese ja valge märgistuse kohta telliskivist kõnniteel.
Seejärel lähivõtte marmorist maskist, mis on muudetud veeallikaks õueala pesemiseks. Lõbus oli näha moodsaid sanitaartehnilisi seadmeid iidse seina sees.
Mercedesest paremal on templi sissepääs, mille kohal on telliskivist kellatorn. Neid on Roomas palju, kõik punastest tellistest, peaaegu kaksikud. Naljakas, kuidas nende värvus muutus märgatavalt sõltuvalt valgustusest. Sellel fotol, mis on tehtud päikeseloojangul, kuid hajutatud valguses, on kellatorni värvus tuhm ja pastelne.
Kellatorn, mis on niisama tüüpiline Rooma torn, kuid mida hoitakse loojuva päikese otsese valguse kätte ja pildistatakse kaamera objektiiviga, näeb välja hoopis teistsugune – see on kõrvetavalt punane.
Püha Sylvestri kirikus ei ole fotod lubatud. Kui ma sisse astusin, toimus seal politseiametniku pulmatseremoonia. Mind hämmastas värvikontrast üleminekul õueala punasest soojusest templi sisemuse külmale sinisele. See muutus jahedamaks, nagu oleks kirikus kliimaseadmed sisse lülitatud. Ühtegi tehnikat siiski ei kasutatud. Puhtuse ja värskuse tunne tänu kunstnikele, kes värvisid katedraali katuse. Seadsin tundlikkuse maksimumile, hoidsin kaamerat vastu jalga, et see lukustada ja vältida värisemist, ning vajutasin päästikule.
Akendeta telliskivist hoones asuv väike pitsarestoran oleks kergesti võinud jääda märkamata, ilma et oleks isegi märki selle olemasolust märki märganud, kui omaniku disainivõime ei oleks olnud. Tal oli idee meelitada väsinud turiste kaheksa plasttooliga ja värvikontrastide teooria tundmisega. Raske on mõelda silmatorkavamat värvikombinatsiooni kui tulipunane ja valge. Ma, nagu kõik teisedki, pidurdasin tahtmatult, naeratasin, tegin pilti, istusin maha puhkama ja vaatasin siis sisse külma õlle järele…
Roomas on aja märgid kõikjal. Ja sellel vanal seinal ei ole nad peidetud. Maja ei lammutatud, nagu seda Tallinns sageli tehakse, vaid mõned vanad aknaavad müüriti hoolikalt kinni, et teha seina sisse uus aknaava. Muide, värvilise klaasiga aken ei ole mitte ainult väga maaliline, vaid tundub ka, et see loob sees lõbusat ja mugavat atmosfääri.
Vana-Rooma arhitektuur ei ole alati suurejooneline ja süstemaatiline. Linnarahvas ehitas mõnikord oma südame järgi. Kõigepealt ühekorruseline maja, siis esimene korrus. Siis paneksid naabrid enda omad vastu seina ja lisaksid sellele veel ühe. Siis löödi esimesele majale kolmas korrus peale. Ja nii edasi, kuni majal on naljakas fassaad, mis näeb välja, nagu oleks see pärit lapse joonistusest. Varieeruvaid katusekujusid täiendavad kirjud aknad, mis põrnitsevad kogu fassaadi ümber nagu ulakad lapsed. Kooruv värv vanale Roomale omase ookerpunase värviga. Loojuv päike paistab nagu teatraalne kohtvalgus selle kõige ilusamate kunstnikutööde üle kõrguvale mansardile.
Foto 8
Nikon D200 kaamera
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv
153mm fookuskaugus
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/3.2
Valgus 1/40s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -0,3 EV
RAW-kujutis, mis on pildistatud avaprioriteedirežiimis.
Foto 10
Nikon D2X kaamera
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv
360mm fookuskaugus
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/4.5
Sulgemiskiirus 1/250 s
Keskuse kaalutud mõõtmine
RAW-fotode tegemine avaprioriteedirežiimis.
Foto 9
Nikon D2X kaamera
Nikkor 12-24/4 objektiiv
Fookuskaugus: 18 mm
Tundlikkus 500 ISO
Ava f/6.3
Sulgemiskiirus 1/200s
Keskselt kaalutud mõõtmisrežiim
Pildistamine RAW-formaadis ja avaprioriteedi režiimil.
Foto 11
Nikon D200 kaamera
Nikkor 12-24/4
Fookuskaugus 18mm
Tundlikkus 1600 ISO
Ava f/4
Sulgemiskiirus 1/45 sek
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -0,3 EV
RAW-fotode tegemine avaprioriteedirežiimis.
Jalutades mööda Tiberi promenaadi, jõudsin punkti, kus jõgi jaguneb kaheks, et ümbritseda väikest Isola Tiberina saart oma süles. Saarel on maja. Ma ei tea, kes seal elab, aga minu meelest näeb see ilus välja. Ma ei kõhelnud, kui nägin Rooma reaalsust ja põgenesin. Nüüd ei ole kiire, mul on aega võtta aega, et analüüsida kuuma Rooma jahi vilju. Pilt, nagu öeldakse, on laid back. Paljud asjad ei tundu enam nii huvitavad kui alguses, kuid see pilt ei ole tuhmunud. Ilmselt seetõttu, et see ühendab kenasti punakas-kollase seina ja kardinate ultramariini värvi kontrasti. Graafiliselt on pilt peaaegu sümmeetriline: peaingel Miikaeli kuju odaga keskel, kaks poolringikujulist aknakaarti all ja kaks akent ülal. Veidi tasakaalustab sümmeetriat vasakpoolses aknas helesiniste kardinatega, mis teeb selle kaadri elavaks. Pange tähele valgeid pitsilisi plekke, mis on soolast välja tulnud: ilma nendeta oleks pilt kaotanud palju.
Tiibadega Pegasus jäi mulle silma viimasel päeval enne lennujaama minekut, kui olin oma varustust kokku panemas. Ta tuletas meile meelde, et meie, fotograafid, ei tohiks kunagi rahul olla. Kui palju kordi olen oma elu jooksul jäänud pildistamata oma laiskuse tõttu ja sellepärast, et mul ei olnud kaamerat käepärast, kui ma seda vajasin… Siiski on mul reisimisega hea õnne. Palju õnne ka seekord. Samal ajal, kui ma oma kaamerakohvrit torkasin, piilus Pegasuse omanik aknast sisse, mis oli ju väga meeldiv??
Foto 14
Nikon D2X kaamera
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv
Fookuskaugus on 247 mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/4.5
Sulgemiskiirus 1/160 sek
Keskuse kaalutud mõõtmine
Valgustuskompensatsioon -0,3 EV
Pildistamine RAW-formaadis režiimil apertuuriprioriteediga.
Foto 15
Nikon D2X kaamera
Nikkor 70-210/2.8 VR objektiiv koos telekonverteriga
Fookuskaugus 270mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/4.5
Sulgemiskiirus 1/100 sek
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Valgustuskompensatsioon -0,3 EV
Pildistamine RAW-formaadis ja avaprioriteedi režiimil.
Foto 16
Nikon D200 kaamera
Nikkor 17-55/2.8 objektiiv
Fookuskaugus: 82mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/5
Sulgemiskiirus 1/80 s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
Pildistamine RAW-formaadis režiimil apertuuriprioriteediga.
Foto 12
Nikon D200 kaamera
Nikkor 12-24/4 objektiiv
Fookuskaugus 18mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/4.5
Sulgemiskiirus 1/180 sek
Keskpunktiga kaalutud mõõtmine
AE korrektsioon -0,3 EV
RAW-piltide jäädvustamine avaprioriteedirežiimis.
Foto 13
Nikon D200
Nikkor 70-210/2,8 VR objektiiv
Fookuskaugus 210 mm
Tundlikkus 100 ISO
Ava f/2.8
Sulgemiskiirus 1/350 s
Keskpunktiga kaalutud mõõtmisrežiim
RAW-piltide pildistamine ava-prioriteedirežiimis.
Kas suudlus endiselt toimib sama olulisel kohal nagu enne või on selle tähtsus ajaga muutunud?
Kas saaksite öelda, mis juhtus “Rozovi õppetunnid: Suudlus taustal…” 1. osas? Olen huvitatud teada saama, kuidas lugu arenes ja kas midagi ootamatut juhtus? Kas soovitate selle sarja järgmist osa?
Mis on “Rozovi õppetunnid: Suudlus taustal… 2. osa” raamatu sisu ja millistel teemadel see keskendub? Kas see on romantiline lugu või on seal ka mõni teine fookuspunkt?