Tagantjärele ja öine fotograafia: elu helge ja pime pool

Ma ei hakka selles artiklis kuulsaid fototerminid üksikasjalikult selgitama, nii et leppigem lihtsalt kokku, et te teate järgmist: “Sulgemiskiirus on aeg, mille jooksul on säriauk avatud. “ISO on fotoanduri tundlikkus. “Ava” on number, mis võrdub sellega, mitu korda objektiivi katab langev valgus. “Krop Factor” on number, mis näitab, kui väike on teie kaamera võrreldes nn “täis” 35×24 mm sensoriga. Mitte pikslite arv, vaid sensori geomeetriline suurus. “Objektiivi fookuskaugus” on number, mis on kirjutatud objektiivile. Mida suurem on näitaja väärtus, seda rohkem “suumib” objektiiv kujutist. Ma saan aru, et see ei ole teaduslik selgitus, kuid praegu piisab sellest.

Esimene asi, mida me peame mõistma, on see, mis on dünaamiline ulatus. Lihtsalt öeldes on see kõige heledama valguse ja kõige tumedama valguse suhe, milles me suudame eristada detaile ja pooltoone. Looduse dünaamiline ulatus varieerub tuhandetes ja kümnetes tuhandetes kordades. Seepärast mõõdetakse fotograafias logaritmiliselt. Niinimetatud “fotostaadiumid” erinevad üksteisest 2-kordselt. Kõigil seadmetel ja meie silmadel on erinev dünaamiline ulatus.

Näiteks erineb monitori kõige heledam punkt selle kõige tumedamast punktist 500 korda, mis tähendab, et monitor ei suuda reprodutseerida rohkem kui 9 fotoastet. Inimese silm suudab eristada kuni 14 astet, st.e. monitori dünaamiline ulatus erineb sellest, mida inimsilm suudab eristada, 14 – 9 = 5 astme võrra ehk 32 korda rohkem, kui monitor suudab taasesitada. Kaamera võib salvestada maksimaalselt 9-10 pildistamisetappi ühes kaadris.

Tavapärases päevavalguses on suurim erinevus varjude heleduse ja valgustatud ala heleduse vahel mitte rohkem kui 200-500 korda, nii et iga kaamera suudab seda hõlpsasti jäädvustada. Aga kui sa lähed öösel tänavale, siis on vahe pimeda nurga ja tänavalambi või kuu otsevalguse vahel vähemalt 2000 korda ehk 11 sammu. Sageli on heleduse erinevus 10 000 korda või 13 sammu. Kui teie kaamera ei suuda seda heledusvahemikku ühe kaadriga adekvaatselt jäädvustada, näete sageli kas musti osasid oma öistel kaadritel või ülevalgustatud tõrvikuid, millel puudub värv või pooltoonid.

Sama juhtub ka siis, kui püüate pildistada vastu päikest. Kaadri alumises osas on näha kas valge taevas ja selgelt eristatavad detailid või vastupidi, taevas on sinine koos valgete pilvedega, kuid allosas on kõik must. Inimese silm suudab kergesti eristada sellist heleduse erinevust nii öösel kui ka päikese poole vaadates nt päikeseloojangul . Seega on meie ülesanne panna kaamera piisavalt jäädvustama nii üksikasju varjudes kui ka üksikasju kõige heledamates kohtades.

Nagu juba öeldud, on seda võimatu saavutada ühe kaadri abil. Kas sellest olukorrast on väljapääs??

Kaamera suurim eelis on võime muuta salvestatava valguse hulka, muutes säriaega. t.e. Kui suurendate säriaega 2 korda, nihkub heledus 1 stoppi võrra. Ma rõhutan – mitte suurendatud, vaid nihutatud.

Seega kui teete 3 pilti, kus esimesel on 4 korda 2 sammu võrra kiire säriaeg ja teisel on normaalne säriaeg ja kolmandal on 4 korda 2 sammu võrra aeglane säriaeg, siis nende 3 pildi kogusumma ei ole 9 sammu, vaid 9 + 2 + 2 = 13 sammu. See on piisavalt hea enamiku öiste ja tagantjärele valgustatud kaadrite jaoks. Fotograafid olid selle tehnika pioneerid üle 100 aasta tagasi, kuid tol ajal ei olnud tehnika veel nii täiuslik, mistõttu tuli mitu negatiivi üksteise peale laduda ja samaaegselt valgustada.

Praegu on olemas mitu tarkvara, mis võivad seda tööd teie eest teha. Me kasutame peamiselt Photoshopi ja Photomatixit.

Fotol on näha, kuidas Photomatix tarkvara “segab” mitu erineva säriajaga võetud kaadrit.

Koidu pildistatud “vastu päikest”.

Ühel kaadril on kujutatud heledat taevast, kuid kõik detailid kaadri allosas on kadunud ja seal, kus on näha pilvede struktuur, on taevas peaaegu valge. Programm “sulatab” kolm kaadrit üheks, mille tulemuseks on hästi määratletud taevas ja detailid selle all. Teine näide.

Minu arvates on kõige tõhusam töötlemismeetod, kui kasutate kõigepealt Photomatix Pro’d, st.k. Photomatix Pro käitleb rohkem kui kolme kaadrit paremini kui Photoshop, “sulatab” need üheks pildiks, on kiirem ja võimaldab töödelda mitut faili järjestikku. Seejärel saate oma foto “peenhäälestamiseks” üle minna Photoshopi.

Photomatix Pro peetakse üheks kõige kasutajasõbralikumaks programmiks suure dünaamilise ulatuse HDR pilditöötluseks. Välja töötatud Prantsuse firma HDRSoft poolt. Photomatix’i eelised võrreldes oma konkurentidega, samuti Adobe Photoshop’i HDR-funktsioonidega, seisnevad HDR-komposiitpildi loomise kiiruses ja tõhusates mehhanismides kummitusartfaktide allasurumiseks.

Photomatix Pro suudab luua suure dünaamilise ulatusega pildi kasutades kaamera poolt salvestatud EXIF-teavet ning töödelda ja kombineerida ükskõik kui palju pilte, mis kujutavad sama stseeni erinevate kontrastsussuhetega üheks fotoks. Varjud ja detailid ei kao. Photomatix Pro’s on kuus võimalust mitme foto segamiseks, mida saab töödelda partiirežiimis.

Photomatix Pro pakub kahte meetodit probleemide lahendamiseks, mis on seotud võimalike detailide kadumisega tipphetkedel ja varjudel.

– Valgustuse segamine: Mitme erineva ekspositsiooniga pildi ühendamine üheks pildiks, millel on suurem dünaamiline ulatus.

– Toonikaardistamine: heledate ja varjude detailid rekonstrueeritakse HDR-pildi loomisega, mida seejärel töödeldakse trükkimise või taasesituse ettevalmistamiseks.

Photomatixi töövoog on jagatud kaheks osaks. Kõigepealt genereeritakse kasutaja valitud lähtefailidest 32-bitine suure dünaamilise ulatusega liitpilt. Seda saab salvestada RGBE või OpenEXR kujul ja hiljem uuesti välja võtta. Kasutaja valib ja määrab režiimi algoritmi , mille järgi liitpilt muudetakse tonaalseks normaalse kitsa dünaamilise ulatusega pildiks, mida saab salvestada 16-bitises TIFF või 8-bitises JPEG formaadis.

Kui lähtefailide metaandmed sisaldavad täielikku ja järjepidevat teavet kasutatud ekspositsiooni kohta, arvutab Photomatix ekspositsiooni väärtuse automaatselt välja. Kui metaandmed puuduvad kasutati objektiivi, mis ei anna kaamerale ava väärtust või kui need vastavad kasutatakse ühest RAW-originaalist loodud JPG- või TIFF-failide seeriat , hindab tarkvara ekspositsioonisammu ja palub kasutajal seda kinnitada või määrata ekspositsiooniintervall käsitsi.

Photomatix Pro võrdlus teiste HDR-tarkvaradega

Info ametlikul arendaja kodulehel //hdrsoft.com

	Photomatix Pro	Photomatix Essentials	Aperture Plugin	Photoshopi plugin	Lightroomi pistikprogramm liitmine 32-bitise pistikprogrammiga
Režiimiga Bracketing tehtud fotode ühendamine	Jah	Jah	Jah	Ei *	Jah
“Toonide kaardistamine Detail Enhancer” meetodiga	Jah	Jah	Jah	Jah	Ei
Details Enhancer-funktsiooni täiendavad seaded	Jah	Ei	Jah	Jah	Ei
HDR-toonide kaardistamine ja kontrasti optimeerija	Jah	Jah	Jah	Ei	Ei
“Exposure Fusion” koos Fusion/Natural	Jah	Jah	Jah	Ei	Ei
“Exposure Fusion” ja “Fusion/Real-Estate” sobib siseruumide stseenide jaoks, kus on vaade aknast välja päikesepaistelisel päeval	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Finishing Touch tööriist teravustamine, kontrast	Jah	Jah	Ei	Ei	Ei
Tagasi Tone Mapping Fusion juurde	Jah	Jah	Ei	Jah	Ei
Ühtse Raw-faili kaadrite ühendamise meetod	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Käsitsi pildistatud fotode automaatne joondamine	Jah	Jah	Jah	Ei *	Jah
Automaatne kummituse eemaldamine	Jah	Jah	Jah	Ei *	Jah
Saab seadistada kummitusartfaktide automaatset eemaldamist Automatic Deghosting	Jah	Ei	Ei	Ei *	Ei
Deghosting kummitusartfaktide eemaldamine tööriista valik	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Kontekstuaalne abi sisseehitatud eelseadistustes	Jah	Jah	Jah	Ei	Ei
Kontekstiabi kohandatud eelseadistustes	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Määratletud eelseadete kuvamisvõimalused	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Kasutajate eelseadete salvestamine ja laadimine	Jah	Jah	Jah	Ei	Ei
Režiimis “bracketing” tehtud fotode kogumitöötlus	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Üksikute failide kogumitöötlus	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Automaatne kromaatilise aberratsiooni vähendamine	Jah	Ei	Jah	Ei	Ei
Automaatne müravähendus	Jah	Jah	Jah	Ei	Jah
Maksimaalne fotode arv sessiooni kohta reasterežiimis	Piiramatu	5	Piiramatu	Ei	Piiramatu
JPEG, RAW ja TIFF 8- ja 16-bitine piltide üleslaadimine	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah
32-bitiste HDR-failide avamine ja salvestamine	Jah	Ei	Ei	Ei *	Ainult TIFF ujukomaarvutus ujukoma TIFF
Integratsioon tasuta Lightroomi pluginaga	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei ole saadaval
Rakenduse tüüp	Iseseisev eraldiseisev programm	Iseseisev eraldiseisev programm	Nõuab Aperture 2 või uuemat versiooni	Nõuab PhotoshopCS2 või uuemat versiooni	Nõuab Lightroom 4 või uuemat versiooni

* Alates Photoshop CS2-st on olemas ühendamisfunktsioon fotode ühendamiseks 32-bitise HDR-failiks koos automaatse joondamisega ja 32-bitise HDR-faili lugemiseks/kirjutamiseks. Alates Photoshop CS5-st on olemas funktsioon artefaktide eemaldamiseks.

Praktilised näpunäited vastvalguse ja öise pildistamise kohta

Milline kaamera on sellise pildistamise jaoks õige?

Iga kaamera, millel on säriaja prioriteetne režiim, on hea taustvalguses pildistamiseks.

Milline “ava” valida?

Sõltub teemast, kuid öiste stseenide pildistamisel on kõige parem hoida ava alla f/ 5 kuni f/ 8, t.k. Teil on vaja selget ja teravat pilti.

Millist ISO seadistust kasutada?

Vastus on siin veidi keerulisem. Ilmselgelt on parem pildistada madala ISO-ga, või kui olla täpsem, siis ISO-ga üle 2500 muutub müra väga märgatavaks ja selle eemaldamine halvendab kindlasti tulemust. Seetõttu olge ettevaatlik, et mitte kasutada ISO kiirust, mis on aeglasem kui 500.

Väike trikk

Mida peenem on objekti struktuur, seda vähem on sellel näha müra, t.e. Kui te pildistate puid, lehti jne.p. Saate selle seadistada 3000ISO-le, kuid kui pildistate seina, taevast või sarnaselt lamedat objekti, siis on parem mitte seada tundlikkust kõrgemale kui 500ISO.

Illustratsioon sellest, kuidas saab ISO-tundlikkust liiga kõrgeks seada ja saada palju peeneid detaile.

Pildistage kätega või statiiviga?

Kui kiiresti saab valida säriaega

Ametlik vastus on: säriaeg tuleb seadistada nii, et kaader ei oleks “hägune”, kui see eksponeeritakse. On olemas rusikareegel: säriaeg peaks olema kiirem kui teie objektiivi “fookuskaugus” korrutatuna nn “Krop-faktoriga”.

t.e. kui teie objektiivi fookuskaugus on 50, kärbitud suhe 1,4 nagu Canoni 50-seeria , peab säriaeg olema kiirem kui 50 x 1,4 = 70. Sellele lähim number on 100. t.e. Sulgemiskiirus 1/100 sek. Kui selle säriajaga ei saa piisavalt valgust, proovige suurendada ISO väärtust 500. Kui sellest ei piisa, kasutage statiivi või midagi muud, mis asendaks statiivi.

Väike trikk

Sulgemiskiiruse seadistamine “isetaimerile” suurendab säriaega ilma pildi hägustamiseta.

t.e. Kuigi ülaltoodud näites kasutasime säriaega 1/100 sekundit või aeglasemat aega, siis kui kasutate isetäitjat, saate suurepäraseid kaadreid ka 1/40 sekundiga. Mis tähendab, et saate pildistada tumedamaid objekte.

Kasutage autofookust või manuaalset fookust

Öiste stseenide pildistamisel on parem kasutada “Manuaalset fookust”, st. k. sageli ei tööta automaatne fookus hämaras valguses või valib fookuse valesti.

Väike trikk

Enamik öiseid kaadreid on tehtud “lõpmatuseni” fokuseerimisel. Kõige lihtsam viis seda teha on järgmine.

Suunake oma kaamera mis tahes silmatorkavale objektile, mis on rohkem kui 50 meetri kaugusel. Objektiiv on seatud “lõpmatusesse”. Seejärel seadke objektiiv “Käsitsi” režiimile ja see jääb sellesse seadistusse.

Seejärel suunake objektiiv soovitud objektile.

Statiivi kasutamisel saate seadistada säriaja sekundiks või aeglasemaks.

Väike trikk

Paljudel kaasaegsetel kaameratel on funktsioon “Dark Background Subtraction”, mis tavaliselt aktiveerub, kui säriaeg on aeglasem kui 2 sekundit.

Öiste stseenide pildistamisel on parem kasutada režiimi “Manuaalne fookus”.

Seega, kui näete, et vajate säriaega 1 sekund, suurendage avaarvu nii, et optimaalne säriaeg oleks kiirem kui 2 sekundit.

Kuidas valida parim säriaeg, kui palju aeglasem “ülevalgustatud kaadri” ja kui palju aeglasem “tumedama kaadri” jaoks.

Selleks on kolm põhimõtteliselt erinevat võimalust. Esimene meetod on mõeldud selliste kaamerate jaoks, mille puhul ei ole pildistamisel näha “Heleduse histogrammi” selle funktsiooni kohta saate vaadata kaamera tehnilistest andmetest ja kus Bracketing ei ole saadaval.

See funktsioon on tavaliselt lisatud kaasaegsetele DSLR-kaameratele ja peeglita kaameratele. See ei ole võimalik lihtsate kompaktkaameratega. Sellisel juhul seadke kaamera režiimi “Ava prioriteet”. Seadke ava f/5 kuni f/8 f/8 on parem .

Märkus! Kasutage kindlasti “isetaimer” või kaugjuhtimispulti, et MITTE puudutada masinat, kui katiku vabastatakse.Seejärel kadreerige objekt ja märkige kaamera poolt valitud säriaeg. Seejärel seadistage ava väärtus ja säriaeg manuaalsesse režiimi ja pildistage pilt. Seejärel suurendage säriaega veel kaks stoppi ja tehke “Overlit shot”. Seejärel pöörake tagasi “Tavalise säriaja” juurde ja seadke säriaeg kahe astme võrra aeglasemaks. Võtke “Dark Frame”.

Teine võimalus on saadaval, kui teie kaameral on režiim “Bracketing”. Seadistage kõigepealt ISO-kiirus ja ava nagu eespool, seejärel määrake “Optimaalne säriaeg”. Seejärel seadistage režiimirežiimile Bracketing +/- 2-stop Bracketing ja tehke kolm kaadrit automaatrežiimil.

Kolmas valik kehtib juhul, kui pildistamisel on kaamera ekraanil näha heleduse histogrammi. Kõigepealt tehke kõike nagu eelmistes variantides, kuni säriaeg on valitud, seejärel lülitage režiimile “Käsitsi” ja heleduse histogrammi vaadates vähendage säriaega, kuni kõige heledamad elemendid kaovad histogrammist täielikult. Seejärel tehke pilt.

See on kõige tumedam pilt. Jätke meelde säriaeg. Seejärel suurendage säriaega, kuni histogrammi kõige tumedamad osad kaovad. Võtke pilt. See on “ülevalgustatud raam”. Jätke meelde säriaeg.

Seejärel liita need arvud kokku ja jaga poolega. Saadud arv on kolmanda kaadri säriaeg. Näiteks kui kõige heledama kaadri säriaeg on 10 sekundit ja kõige tumedama kaadri säriaeg on 2 sekundit, siis peaks kolmanda kaadri säriaeg olema 10 + 2 2 = 6 sekundit.

Kolmas meetod annab parimad tulemused.

Väikesed trikid

1. Ilusad “talad” ümber heledate laternate tekivad kitsast avausest. Niisiis, kui te EI taha, et laternate hõõguvate punktide ümber oleksid kiired, siis avage avaus. Alla f/5 avaga näete tänavalaternate ümbruses harva mingit pimestust.

Kui te, vastupidi, soovite teha ilusaid pikki valgusvihreid ümber mis tahes laterna, siis laiendage ava üle f/8. Mida suurem on number, seda pikemad on talad.

Illustratsioon, et madala ava väärtuse korral ei ole põlevate küünalde ümber “valgusvihreid”.

Samad küünlad on pildistatud suure avaga f/21 , mis annab nende ümber suurepärased “kiired”

2. Püüdke, et kõige eredamad ja lähimad tuled valgusallikad oleksid varjatud näiteks puu, laternaposti või millegi muu poolt. Kui taskulambi valgus satub otse objektiivi, tekib peegeldus.

3. Kui kasutate oma valgusallikat, näiteks taskulampi, auto esituled jne.p., mis EI saa kõike korraga valgustada, siis teha mitu kaadrit, valgustades järjestikku objekti eri osi. Kui iga saadud kaader on “ülevalgustatud”, siis kui need liidetakse kokku ühes eespool nimetatud programmis, on objekt valgustatud samaaegselt kõikides suundades.

4. Ärge pildistage öösel ja tagantjärele valgustatud kaadreid, kui on tuuline, t.k. oksad ja lehed kõiguvad sel ajal ja on aeglase säriajaga või mitme kaadri kokkupanekuga hägustatud.

Sellel fotol on selgelt näha, et kõik väikesed kaskede oksad on tuulest “ähmastunud”.

Öise stseeni jäädvustamise lõplik järjekord.

1. Valige teema.
2. Seadistage oma statiiv ja kaamera nii, et see ei oleks suunatud lähedalasuva tänavalambi otsese valguse vastu.
3. Suunake kaamera lõpmatusse ja lukustage see manuaalses režiimis.
4. Seadistage ISO väärtuseks umbes 200-400 või kõrgem, sõltuvalt sellest, mida te pildistate.
5. Seadke režiimiks “Aperture Priority” ja seadistage see f/5 kuni f/8 kui soovite suuri ilusaid valgusvihke, seadke ava kõrgemaks kui f/8 .
6. Valige üks kolmest ülalkirjeldatud säriajast ja tehke kolm pilti.
7. Töötle neid kaadreid ühes programmis. Või saatke need kaadrid töötlemiseks pimeda ruumi.

Tagantjärele pildistamise lõplik järjekord on põhimõtteliselt sama. Ainus erinevus on see, et seda saab teha ilma statiivita.

Väike trikk

kui soovite, et päikesekiired oleksid terava kontrastiga, siis pildistage pikisuunas, mitte diagonaalselt üle nende.

Illustratsioon varjus peitmise kohta öisel pildistamisel.

Illustratsioon päevavalguskiirte ilmumise kohta suure ava väärtuse juures.

Illustratsioon päikese vastu pildistamiseks madala avaga, kombineerides kolm kaadrit.