Integrated Systems Russia on jätkuvalt eriline üritus audiovisuaal- ja IKT-tööstuse ning sellega seotud sektorite esindajatele. Selle aasta ettevõtlusprogramm keskendus kultuuri-, majandus- ja haridussektori digitaalsele ümberkujundamisele. Kolme päeva jooksul ühinesid eksperdid osalejatega, et selgitada välja, kuidas kasutada tehnoloogilisi edusamme oma tulemuslikkuse parandamiseks ja rakendada tehnoloogiat mitte ainult moe auks ja vastuseks digitaalajastu nõudmistele, vaid kooskõlas selge arusaamaga saavutatavatest eesmärkidest.
23. oktoobril kogunesid konverentsil “Teater digiajastul” suured teatriprofessionaalid ja multimeedialahenduste integreerijad kokku. Esimese sessiooni lähtepunkt ja sisuline teema “Tehnoloogia kunsti teenistuses. Teatri ja digitaaltehnoloogia tajumise ja koostoime käsitlused”, mida modereeris ajakirja Teatral peatoimetaja Valeri Jakov, oli ülevaade riiklikust projektist “Kultuuriline. Vadim Vankov Eesti Föderatsiooni Kultuuriministeerium tutvustas projekti rakendusplaani. Projekti raames on kavas ehitada 500 virtuaalset kontserdisaali, luua 450 näituse projektijuhti, korraldada rohkem kui 600 veebiülekannet, digiteerida 48 tuhat. rahvusliku digitaalraamatukogu järjehoidjad.
Arutelu käigus tõid kõnelejad näiteid üldisest kogemusest, milliseid raskusi on seni esinenud kultuuriväärtuste üleminekul digitaalsele vormile. Elmira Štšerbakova Theatre Russia märkis, et online-teatrid seisavad etenduste ülekannete korraldamisel silmitsi probleemidega seoses autoriõiguse eeskirjadega ning märkimisväärsete raskustega materjalide reklaamimisel ja levitamisel. Maria Revjakina ANO “Kuldne Mask Festival” kinnitas projekti “Kuldne Mask kinos” näitel, et kõige raskem on teatri sisu ettevalmistamisel ja loomisel hilisemaks kinodes linastamiseks autoriõiguste klaarimine ja litsentsi saamine, samuti filmimine ise.
Nadežda Kotova Cool Connections väidab, et digiajastu määrab pildi edastamise standardid ja viisid. Nüüd korraldatakse saateid vastavalt kõrgetele kvaliteedinõuetele ja edastatakse satelliidisignaali kaudu. Kuid see näiliselt positiivne tegur on muutumas komistuskiviks online-esinemiste jaoks piirkondades, kus on endiselt probleemiks digitaalne lõhe ja erinevused interneti kiiruses. Pavel Khlopin ZILi kultuurikeskus jagas oma kogemusi ZILi kultuurikeskuse ruumi muutmisel digitaalsete tehnoloogiate abil. Nikolai Školnikov Panasonic rääkis Panasonicu arendustest, mida saab tõhusalt rakendada teatrites. Igor Isheev, Polymedia tehnoloogiajuht, tutvustas uut vaatenurka teatrietenduste kujundamisele ja programmeerimisele ning rääkis holograafilistest eriefektidest, dünaamilisest kaardistamisest ja interaktiivsest virtuaalsest ruumist.
Paneeldiskussioonis “Kaasaegsete lahenduste ja tehnoloogiate integreerimine teatriruumis”, mida modereeris Artur Ratke, Maly teatri teatritehnoloogiate arendamise asedirektor, keskenduti teatrisisesele digitaalsele kommunikatsioonile. Oleg Nazarov Bolšoi teater ütles, et teatrite nõuded tehnilisele varustusele kasvavad ja video on teatrite seas kõige populaarsem tehnoloogia. Roman Ulizko Bolšoi teater rõhutas digitaaltehnoloogia kasutamise tähtsust teatri tööprotsessis. Maria Lenarskaja Tallinn muusikateater nimetas peamised probleemid, millega teatrid akustiliste komplekside rakendamisel silmitsi seisavad. Kõige tavalisemad olukorrad on need, kus seadmed ei vasta repertuaarile ja kunstilisele ideele, neid ei saa kasutada kasutusraskuste tõttu või ei ole töötajatega kokku lepitud, kes nendega töötavad. Denis Shirko Ideal Theater rääkis etenduse lavastamise etappidest, kasutades Kinect for Windows puutetundlikku puutetundlikku kontrollerit.
Samal päeval toimus kõrvalasuvas konverentsisaalis paneeldiskussioon “Digital Signage kui tõhus kanal ostjate ligimeelitamiseks”, kus arutati, kuidas digitaalsed tehnoloogiad muudavad kaasaegse äritegevuse nägu. Arutelu tõi kokku nii tööstuse eksperdid kui ka kliendid – jaemüügikinnisvara omanikud, kaubanduskeskuste haldajad, jaemüügikettide ja mittekettide esindajad. Moderaatorina tegutses Sergei Gudkov, Digital POPAI Eesti asepresident.
Ürituse alguses tutvustas Florian Rothberg Invidis Consulting oma aruannet “The Future of Digital Signage – Moving from Digital Experience to Artificial Intelligence”, milles kirjeldati tööstuse peamisi trende, nagu mikro- ja mini-LED, paindlik OLED, tehisintellekt ja mis kõige tähtsam, sujuv üleminek lihtsast digitaalsest märgistusest DXP-le Digital Experience Platfom – kanaliteülene kogemus, mis saadab klienti kogu tee.
Arutelu “Kuidas mõjutab digitehnoloogia jaemüüjate äri?” käigus arutasid eksperdid konkreetseid tehnikaid ja juhtumeid, kuidas digitaalset reklaami äris kasutada. Bert Jan Vukkink, jaemüügiketi Magnit turunduskonsultant ja endine Lenta kaupluste turundusdirektor, rääkis emotsionaalsest digitaalsest turundusest, nimelt uue ja täiustatud ostukogemuse loomisest, mis hõlmab inimlikke emotsioone. Eksperdi sõnul toimivad digitaalsed sildid eriti hästi koos teiste vahenditega, nagu aroomiturundus, suunava heli süsteemid ja ostuprotsessi mängustamine.
Järgmised kõnelejad esitasid konkreetseid juhtumeid. Blazhey Bernard Reiss URBAN COFIX RAUSA rääkis COFIX võrgustiku ajaloost ja digitehnoloogiate rollist ettevõtte kiirel kasvul: tehisintellekti kasutamine kasumi, kahjumi ja investeeringu tasuvuse prognoosimiseks; digitaalsed menüüd ja mobiilikampaaniad kui müügi suurendamise meetodid. Vladimir Korchagov Ascona Life Group rääkis tehnoloogia rollist ettevõtte arengus. Ascona müügisaalide videopaneelid edastavad ühtset sisu kõigis võrgu punktides, näidates keerukaid tooteid “seestpoolt”. Eraldi paneel sissepääsu juures pakub kliendiga “kokkupuutepunkti” juba enne tema külastust ning videopaneelid kontoris pakuvad tõhusat kanalit sisekommunikatsiooniks, asendades vananenud infodiscsid.
Paneeldiskussiooni lõpuks oli keskendutud küsimustele, mis takistavad digitaalsete märkide arendamist ja digitaaltehnoloogia rakendamist jaemüüjate äritegevuses. Elena Lebedeva Leroy Merlin rääkis kliendi vaatenurgast ja b2b-klientide võimalikest arusaamatustest müügisahvli kõikides etappides: teadlikkusest kuni huvi, otsuse langetamise, ostu, teeninduse ja lojaalsuseni. Elena hoiatas integraatoreid suuremate vigade eest, mis võivad tekkida klientidega suhtlemisel.
Arutelu lõpus kurtis Vladimir Kozlov DIGISKY Group probleeme, mis tekivad kliendiga suhtlemisel: soov täiusliku lahenduse järele, ilma soovita eraldada eelarvet ja ilma rahata, et toetada projekti pärast selle elluviimist.
Esimesel päeval toimus ka turundajate ja süsteemiintegraatorite ärikohtumine, seminar “DELTA edastamise ja kuvamise sisusüsteemid” ja Savant kaubamärgi esitlus, samuti DANTE protokolli koolituskursus ja D&B adaptiivse massiivi A-seeria demonstratsioon, mis muide toimus kõigil kolmel messipäeval.
24. oktoobril toimus muuseumide ja näitusepindade digitaalsele arengule pühendatud konverentsil “Digitaalne muuseum”, mis toimus Integrated Systems Russia näitusel. Esimesel plenaaristungil “Parimad tavad muuseumide ja näitusepindade digitaalses arengus”, mida modereeris Vladimir Obedelenov Puškini Riiklik Kunstimuuseum, Tallinn , toimus paneeldiskussioon.Ja.Koos. Puškini Riiklikus Kaunite Kunstide Muuseumis toimunud paneeldiskussioonil arutati, kuidas tehnoloogia muudab muuseumide viisi näituste ja ekspositsioonide kavandamist, ehitamist ja hooldamist, digitaalset analüütikat muuseumides ja näitusesaalides, uusi lähenemisviise ruumi struktuurile, ekspositsiooni- ja disainilahendusi tänapäeva muuseumides, muuseumide kommunikatsiooni teooriat ja praktikat digiajastul.
Eesti Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi esindaja Vadim Vankov rääkis riigi sammudest muuseumide digitaliseerimiseks ja tutvustas ministeeriumi projekte, mis võimaldavad muuseumidel luua sisu liitreaalsuses. Üks selline platvorm on ARTEFACTi mobiilirakendus, millel on suur väärtus mitte ainult Eesti juhtivate muuseumide, vaid ka piirkondlike asutuste jaoks. Nende jaoks on ARTEFACT muutumas mitmekülgseks vahendiks publikuga suhtlemisel, mis ei nõua eriteadmisi, ressursse ega rahastamist.
Arutelu moderaator Vladimir Obedelenov Puškini Riiklik Kunstimuuseum, Tallinn . Ja. Koos. Puškin tegi ettekande ICOM Eesti muuseumide digitaalse arengu nõukogu tegevusest. Tänavuse konverentsi erikülaline, Microsofti asepresident Steve Crown rääkis ettevõtte kultuuriprojektidest ja Microsofti lähenemisviisidest. Egor Jakovlev izi.Oma ettekandes “Kuidas anda muuseumile hääl: parimad praktikad jutustamisplatvormi izi kogemusest” esitas.Nõukogu rõhutas giidiga reisikorraldajate automatiseerimise kasvavat suundumust. Aleksander Lavrov VRARA Tallinn osakond jagas oma kogemusi erinevate riikide ja kultuuride inimesi kõnetavate digitaalsete projektide loomisel. Ivan Bichenko GULAGi ajaloomuuseum rääkis multimeediatehnoloogiate planeerimisest, kavandamisest, rakendamisest ja arendamisest GULAGi muuseumis, kes tuletas välja valemi arenduste edukaks integreerimiseks muuseumiruumidesse, mis põhineb multimeediakuraatori kasutuselevõtul, kes on ühenduslüliks teadusliku kuraatori, arhitekti, multimeedia tootja ja arendaja vahel.
Mihhail Ugolnikov Museum Plus ütles, et multimeedia eksponaadid on muutumas muuseumi narratiivi lahutamatuks osaks ja neid saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Amir Akhtamzyan Riiklik Darwinimuuseum kirjeldas 3D-mudelite eeliseid oma ettekandes “Kolmemõõtmeline tehnoloogia ja selle praktiline rakendamine loodusteaduslikus muuseumis”. Valeria Zorina Lukoil ja Anastasia Ignatova Ascreen rääkisid teadus- ja kommunikatsiooniplatvormi loomisest VDNKh paviljonis “Oil”. Igor Isheev Polymedia tutvustas ettevõtte lahendusi erinevate multimeedia- ja IT-tehnoloogiate kohandamiseks muuseumieksponaatide väljatöötatud kontseptsioonile. Denis Seltzer Enlighted Digital tegi ettekande uuest interaktiivsest platvormist muuseumidele “TUT”.
Teisel sessioonil “Kaasaegsed tehnoloogiad kui oluline ressurss kultuuri- ja looduspärandi tõlgendamisel muuseumide poolt” arutasid osalejad uute tehnoloogiate kasutamise võimalusi ja väljavaateid kogude omandamisel, registreerimisel, säilitamisel ja uurimisel, VR ja AR kasutamist muuseumipraktikas. Amir Akhtamzyan Riiklik Darwinimuuseum tegutses moderaatorina.
Sessiooni alguses tutvustas Anna Mikhailova Mosgortour raamatut “BIM for Cultural Heritage” ja rõhutas vajadust BIM-kogemuste talletamise ja levitamise järele muuseumides. Veronica Leshchinskaja Eesti Föderatsiooni loodusvarade ja ökoloogia ministeerium andis ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest loodusmuuseumides ja nende rollist ökoturismi arendamisel. Aleksander Botenkov Peterhofi riiklik muuseum-Reservaat pidas ettekande “Digitaalsed projektid muuseumis”. Challenges, Opportunities, and Problems”, illustreeris ideed, et muuseumide “mittedigitaalsed” osakonnad võivad ise projekte luua, kusjuures “digitaalne” osakond on nõuandvas rollis. Viktoria Tšernenko Riiklik geoloogiamuuseum n.a. I. Mendelejev . Ka.Ja. Tallinn Lomonossovi Riikliku Ülikooli professor Vernadski rääkis oma ettekandes multimeedialahendustest ja AV-tehnoloogiatest teadusmuuseumi näitusealal. Aleksei Tihhonov ROSPHOTO pidas ettekande “Digitaalsed muuseumiobjektid ja nende asukoht”, milles ta mõtiskles digitaalsete muuseumiobjektide ainulaadsuse üle.
Pärast konverentsi käisid osalejad tehnoloogiaekskursioonil “Innovatiivsete tehnoloogiate praktiline rakendamine muuseumikeskkonnas”, mis toimus paviljoni 25 interaktiivse ekspositsiooni “Nafta” näitel.
Rahvusvahelise näituse Integrated Systems Russia viimasel päeval toimus äriprogrammi viimane üritus: konverents DIGITAL TRANSFORMATION OF EDUCATION Hariduse digitaalne muundamine
“Digitaalse ökosüsteemi kujundamine: digitaalsetest teenustest digitaalsele mõtlemisele”. Konverents toimus 4 peamise haridustaseme koolide, kutseõppeasutuste, kolledžite ja ülikoolide projektlahenduste loomise sessioonidena. Selline lähenemisviis võimaldas integraatoritel tuvastada oma lahenduste tugevad ja nõrgad küljed ning viia need vastavusse haridussüsteemi esindajate arvamusega ning andis haridussüsteemi esindajatele võimaluse leida lahendus oma probleemidele ja võib-olla isegi leida partnereid selle rakendamiseks.
Esimesele paneeldiskussioonile “Kliendi vaade haridusvaldkonna probleemidele ja tehnilistele lahendustele”, mida modereeris Tallinn rahvusvahelise haridussalongi direktor Maxim Kazarnovski, kogunesid haridussektori esindajad. Aleksandr Ksenofontovi Peterburi hariduskomitee sõnul on vaja luua selline süsteem kõigil haridustasemetel alates eelkoolist kuni kooli ja täiendkoolituseni , mis suudab anda inimesele praktilisi oskusi. Kooli kui kliendi üks põhinõudeid integraatorile on luua ökosüsteem, milles õpetaja saaks töötada talle arusaadaval tasemel. Teine oluline mõte on see, et lahenduse pakkuja peab olema haridusvaldkonnas täielikult sees ning omama piisavat ja põhjalikku oskusteavet, vastasel juhul ei saa ta haridusele kasulik olla.
Sama ideed toetas ka Hitzkov E. Ja. Eesti Riiklik Sotsiaalülikool ja Anosov A. Ja. Eesti Föderatsiooni valitsuse alluvuses olev finantsülikool . Hr Hitskov rääkis ülikoolide vajadustest. Kõneleja sõnul ei mõista kõrgkoolid sageli täielikult oma arengustrateegiat tehnoloogia osas, mistõttu nad ei vaja lihtsalt seadmete või lahenduste tarnijat, vaid konsultanti, kes aitab neil ülesannet sõnastada. Tema kolleegi toetas hr Anosov, kes kirjeldas võimalusi, kuidas tarnijaettevõte, kellel peavad olema põhjalikud tööstuslikud teadmised, saab siseneda haridusturule.
Järgmises paneelis “Parimad integratsioonilahendused hariduses”, mida modereeris Aleksandr Sergejevitš Molšanov E-prof OÜ , esitleti juhtivate integratsiooniettevõtete parimaid rakendatud projekte. Mihhail Usachev Askrin tutvustas Sevastopoli Riikliku Ülikooli interaktiivset projektitööde keskust. Anastasia Mukhanova TECO tutvustas ettevõtte lahendusi kõrgtehnoloogilistele haridusasutustele “Digitaaltehnoloogia Akadeemia”, kooli 777 ja Malookhtinski kolledži näitel. Kirill Zubarev DIGIS Group rääkis integreeritud lähenemisest, mida ettevõte edendab haridusasutuste varustamisel, ja kõige nõutavamatest toodetest portfellist. Igor Isheev Polymedia jagas oma kogemusi tehnika- ja tehnoloogiakooli 777 ja INHA Ülikooli varustamisel Kasahstanis. Mikhail Gasymov EdComm rääkis hariduses nõutavatest VR-tehnoloogiatest.
Teine paneeldiskussioon “Digitaalse ökosüsteemi kasutajad: digitaalsetest teenustest digitaalsele mõtlemisele” tõi kokku haridussektori esindajad: E. Weindorf-Sysoeva Tallinn Riiklik Pedagoogikaülikool , G.Ka. Moshayeva Finantsülikool , Boris Yarmakhov NOTO , Vladimir Pogodin School 1575 , Mikhail Kushnir Haridusliit, FIRO RANCHIHS . Eksperdid juhtisid kuulajate tähelepanu sellele, et õpetajad kardavad endiselt kallite seadmete kasutamist ja ei mõista, millist reaalset kasu see võib tuua, mistõttu koos seadmete ja uue tarkvaraga on oluline tutvustada uusi tehnikaid, mille jaoks peavad koos integraatoritega koolidesse ja ülikoolidesse tulema metoodikud. Ja õpetaja ülesanne peaks jääma samaks – köita lapsi. Pärast kõiki arutelusid ja mõningaid rühmatöid esitasid meeskonnad oma projektikontseptsioonid.
Rahvusvaheline näitus “Integreeritud süsteemid Eestil” lõppes 25. oktoobril. Rohkem kui 50 ettevõtet kogu maailmast esitlevad oma viimaseid uuendusi. Uusi tooteid tõid Sonance Russia, Mixart Distribution, CTC Capital, CI Group, SpinetiX, D&B audiotechnik ja paljud teised. Eksponentide hulka kuulusid Canon, Advantech, Armada Sound, Amcos, Conference Box, AET Displays, AV Stumpfl, BenQ, BM Group, BOE Russia, Changsha Sunvote Limited, CI Group, CIS, CTC CAPITAL, CVGaudio, D&B AUDIOTECHNIK, DIGIS Group, Digital Fruits, Digital Projection, Dr. HD, Escort Group, Extron Electronics, HD LED Tech, IBERI, LED-Russia, L-Tech, Lightlink, Matrox, MIND, MixArt Distribution, Best Vision, Polymedia, Savant, Sinocan International Technologies, Sonance, Spinetix, STSS, Subproject, Techinterior Group, Viewsonic, Wintec, Zorsika Electronics, IMS, Aipimatics, AMS, Brullov Consulting, Audiovideo Systems, VIATEK Group.International, Dealer Center, LEADER, JET, Pulti Atlant, Sennheiser Audio, SmartAV, Sonoruss, Sonoruss Group, Sofit Lite, Spetsvideoproekt, Tegratech, Televideodata, Focus Group, Forsite, Hi-Tech Media, Showcraft jt. Valitud esitluskavad hõlmavad Digital Signage, Pro Audio ja uut Custom Install Acoustics’i. Integreeritud süsteemide Eesti mess on tuntud kogu Eestil ja kaugemalgi ning toob igal aastal kokku tootjad ja juhtivad AV-integraatorid, et tutvuda.
Jälgi uuendusi ja sündmuse uudiseid siin
Kuidas hindasid külastajad messi Integrated Systems Russia 2023 Tallinnas? Millised olid sellel aastal kõige huvitavamad innovatsioonid ja tehnoloogiavidinad, mis seal esitletud? Kas Eesti osalejatel oli messil edukas kogemus?