Top 5 müüti pehmendatud vee kohta

Pehmendada või mittepehmendada? Pehmendatud vesi on kasulik või kahjulik? Pehmendatud vee kohta on palju legende, mis varieeruvad kahjutulemast kahjulikuni. Uurime, mis on tõsi ja mis väljamõeldis.

Müüt nr 1: Kõvas vees ei ole tegelikult midagi kahjulikku. Kodumasinate seintele tekkinud katlakivi saab eemaldada spetsiaalsete toodetega ja see ei ole inimesele ohtlik. Ärge pehmendage vett.

See on tegelikult looduslik lahusti. Lahustunud tahkete ainete koostis sõltub nende päritolust. Siiski on vees mõned olulised elemendid, nagu magneesiumi- ja kaltsiumsoolad. Neid nimetatakse ka “kõvasooladeks”, kuna need vastutavad vee selle omaduse eest. Mida rohkem on neid elemente, seda raskem on vesi.

Eestil on SanPiN 2 kohaselt.1.4.1074-01 ja GH 2.1.5.1315-03 kohaselt mõõdetakse joogivee karedust kraadides. Üks kõvadusaste võrdub 20,04 mg kaltsiumi ja 12,15 mg magneesiumi kuupdetsimeetri vee kohta. Kõvadus ei tohiks ületada 7 °F, st sisaldada mitte rohkem kui 140,28 mg kaltsiumi ja 85,05 mg magneesiumi. Kuid mõnes meie riigi piirkonnas on see näitaja rohkem kui 10 °J. Just vee suurenenud kõvaduse tõttu tekib kateldes, pesumasinates, kuumaveekateldes ja -küttekolletes katlakivi. Soojusvahetuspindadele mudana sadestunud kõvasoolad tekitavad täiendavat soojustakistust – see toob kaasa kodumasinate energiatarbimise suurenemise 10% võrra, nende küttekehade kohaliku ülekuumenemise ja sellele järgneva rikke. Seadmed lagunevad enne, kui nad on oma kasutusaega ära kasutanud.

Pesuvahendid, seebid ja šampoonid ei vahuta nii hästi kõvas vees ning uuringud näitavad, et pesu- ja puhastusvahendite hind tõuseb kuni 60%. Selline vesi jätab pindadele plekke ja ükskõik kui palju te seda maha loputate, need ilmuvad ikka uuesti. Neljaliikmelise pere poolt aasta jooksul kasutatav kõva vesi võib sisaldada kuni 70 kg katlakivi.

“Vett peetakse joogikõlblikuks, kui selle karedus ei ületa 7 mg-ekvivalenti/l,” selgitab Vera Kuzik, keemia ja keemiatehnoloogia instituudi SO RAS 2. kategooria insener. – Kuid kõvasoolade sadestumine küttepindadel on juba 3 mg-ekv/l juures piisavalt märkimisväärne. Seetõttu on nii inimeste kui ka seadmete jaoks mugav väärtus vahemikus 1 kuni 3 mg-ekvivalenti/l”.

Kokkuvõte: Kõva vesi mõjutab negatiivselt kodumasinate ja inimeste mugavuse taset, seega on parem seda pehmendada.

Müüt nr 2: pehmendatud vees ei ole kaltsiumi ja magneesiumi. Seetõttu võib see põhjustada skeleti ja südame-veresoonkonna häireid.

Tegelikult: meeste päevane magneesiumitarbimine on 300 mg, naiste puhul 270 mg. Kaltsiumi puhul on selle päevane annus lastele 1200 mg, täiskasvanutele 1000 mg, rasedatele ja imetavatele naistele 1500-2000 mg. Eesti õigusnormid piiravad magneesiumisisaldust vees 50 mg/l, kaltsiumile ei ole kehtestatud piirmäära. Maailma Terviseorganisatsioon WHO peab joogikõlblikuks vett, mille kaltsiumisisaldus on 20 kuni 80 mg/l ja magneesiumisisaldus 10 kuni 30 mg/l.

Lihtne arvutus näitab, et isegi maksimaalsetes väärtustes sisaldab üks liiter vett 2-8 % päevasest kaltsiumisisaldusest. Magneesium parimal juhul 10 %. Seega, et saada piisavalt magneesiumi ja kaltsiumi, tuleb päevas juua 10 kuni 30 liitrit vett ja 12,5 kuni 80 liitrit vett päevas, et saada piisavalt kaltsiumi. On selge, et see ei ole võimalik. Seega ei ole joogivesi inimeste jaoks kaltsiumi ja magneesiumi allikas. Neid elemente on vaja saada toiduga: 100 g männipähkleid sisaldab 63% inimkeha päevasest magneesiumivajadusest. Peamised kaltsiumiallikad on piimatooted, juust, rohelised köögiviljad. Näiteks 100 g hollandi juustu annab teile kogu selle mikroelemendi päevavajaduse. Muide, eksperdid märgivad, et terve inimese puhul on magneesiumipuudus ebatavaline. See tekib ainult teatud ravimite võtmise või liigse alkoholitarbimise tõttu.

Kokkuvõte: Vesi ei ole organismi peamine kaltsiumi ja magneesiumi allikas, seega ei saa selle kriteeriumi alusel otsustada, kas see on kahjulik või kasulik.

Müüt nr.3: Pehmendatud vesi sisaldab palju naatriumi. Ja see on osa soolast, mis on kahjulik ja põhjustab neerukive. Seega, mida vähem naatriumi on organismis, seda parem.

Tegelikult on naatrium üks võtmeelemente, millel on oluline roll rakkude normaalse hüdrosaliinitasakaalu säilitamisel ja vedelike hulga reguleerimisel organismis. See on oluline neerude, närvisüsteemi ja seedetrakti toimimiseks, veresoonte toonuse ja lihaste kokkutõmbumise reguleerimiseks. Ilma naatriumita ei ole võimalik aminohappeid ja glükoosi rakkudesse transportida. Selle elemendi puudus põhjustab hüpertensiooni, tahhükardiat, lihasnõrkust, närvisüsteemi probleeme.

Isegi soolavaba dieedi raames tuleb naatriumi manustada koos toiduga, näiteks porgandite, tomatite, sellerite, ubade ja veega. Täiskasvanu soovitatav keskmine päevane soola tarbimine on 15 g. See hõlmab juba naatriumkloriidi, mis sisaldub toidus ja vees.

Kui teil on kodus kaasaegne veepehmendussüsteem, saate täpselt välja arvutada, kui palju naatriumi lisatakse vette,” selgitab Igor Klykowski, Viessmanni Vitoseti arendusinsener. – Näiteks, kui inimene joob 1,5 liitrit Aquahome’iga pehmendatud vett ühe Saksa kraadi juures see on 2,8 , tarbib ta 172,2 mg naatriumi. See on 0,435 g söögisoola ekvivalenti, st vähem kui 0,5% päevasest toidukogusest.

Kokkuvõte: Pehmendatud vesi ei häiri organismi soolatasemet ja seda võivad juua ka need, kes järgivad soolavaba dieeti.

Müüt nr 4: Vesi moodustab inimese 80%, mis tähendab, et enamik meie poolt omastatavatest mineraalidest pärineb sellest. Ja pehmendatud joogivees ei ole mikroelemente ega mineraale. Sellest tulenevalt, kes seda joob, moodustab parandamatu puuduse.

Tegelikult ei tohiks pehmendatud vett segi ajada destilleeritud veega. Viimases ei ole “midagi” ja pehmendatud vesi säilitab suurema osa oma keemilisest koostisest.

Lisaks võetakse suur osa makro- ja mikrotoitainetest mitte vee, vaid toiduga,” ütleb Vioseti insener Igor Klõkovski. WHO andmetel rahuldab inimorganism ainult 6-8% päevasest veevajadusest. Nii näiteks, et saada päevane rauakogus, mis “vastutab” vere hapnikuga varustamise eest ja ennetab aneemiat, tuleb juua rohkem kui 33 liitrit vett, mis sisaldab selle elemendi maksimaalset lubatud kontsentratsiooni.

Kokkuvõte: tasakaalustatud toitumine on vajalik selleks, et hoida organismis vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja makrotoitaineid. Kui teil on puudus mõnest elemendist, peate sööma teatud toitu. Näiteks soovitavad eksperdid rauasisalduse tõstmiseks teravilja, veiseliha, austreid, valgeid ube, kikerherneid, ube, läätsi ja spinatit sisaldavat dieeti.

Müüt nr 5: Veepuhastusjaamad kasutavad kemikaale, et pehmendada vett, nii et seda ei saa juua.

Tegelikult: “Vesi on oma olemuselt “keemiline” – see koosneb keemilistest elementidest, mille koguseid saab reguleerida, ja see toimub igal pool. Kraanivesi ja isegi keskkütteseadmete tarbevesi on sageli väga kõva, ebapiisav või isegi “kõva” vesi, mis ei vasta ohutusnõuetele

kütteseadmed, pehmendatakse alati enne tarbijatele tarnimist,” ütleb Krasnojarskis asuva TÜK-1 keemiatöökoja vahetuse juhataja Inessa Šulgina. – Kuid vee koostis on piirkonniti erinev ja üsna sageli on kraanivesi ikka veel liiga kõva ega vasta normidele.”.

Seejärel paigaldatud majapidamisvee pehmendussüsteemid viivad vee standardväärtusteni üsna lihtsal viisil – täiesti kahjutu asendusreaktsiooni abil: kaltsium- ja magneesiumioonid “asendatakse” naatriumioonidega.

“Protsesse reguleeritakse automaatselt, kontrolleriga,” selgitab Igor Klykowski, Viessmanni. – Kaasaegne veepuhastusjaam töötab regenereerimiseks õige koguse soola ja veega. Need on kõrgtehnoloogilised seadmed. Aquahome kasutab näiteks spetsiaalset, patenteeritud kontrollerprotokolli, mis võimaldab käitise tööd kuni paagi ja vaigu täieliku ammendumiseni, suurendades selle kulutõhusust. Aquahome’i regenereerimisprotokoll on koostatud nii, et minimeerida soola ja vee tarbimist ning soolasildade tekkimise võimalust”.

Kaasaegsete veepuhastusjaamade teenindamine on üsna lihtne: kord nädalas tuleb vaadata korpuse sisemusse, et veenduda, et seal ei ole soolasildasid vajadusel tuleb need hävitada ja lisada perioodiliselt soola. Kord aastas tuleks hoolduseks kutsuda spetsialist.

Kokkuvõte: kaasaegsed veepuhastusjaamad puhastavad vett ohutult ja tõhusalt.

Tänapäeval on internet täis naeruväärseid pseudoteaduslikke müüte pehmendatud vee kohta. Kuid lähemal vaatlusel on need vaid pajatused, mille eksperdid mõistlike argumentidega kergesti ümber lükkavad.