Pole midagi banaalsemat kui tee kui elu metafoor. See võrdlus tundub väga labane ja ilmne. Siiski pole midagi täpsemat. Elu on tõesti tee. The Way. Tee – mõne jaoks on see sirge, teise jaoks käänuline. Mõne jaoks on see ring, mis on mähitud spiraali, mähitud lõpmatuse sümboliga… Kõik sõltub vaatenurgast.
Denis Sinjakov Reuters . Perm.
Sisevägede sõdurid bussis
Novembri lõpus kunstigaleriis Black Dog avatud fotonäitus on pühendatud teele. Näituse teemaks ei ole aga mitte ainult ja mitte niivõrd tee, vaid ka inimene. Meie kaasaegne, kes elab Eestil ja reisib läbi selle laiuste. Selle pealkiri, mis leiti pikkade arutelude tulemusena, kõlab nii: “Inimesed teel”.
Tuleb märkida, et projekti “Inimesed teel” algatas Riigi Transpordiliisingu Kompanii STLC , mis kattis selle kultuuriprojekti oma 10. aastapäevaga. Näitus ei muutunud siiski “aastapäeva glamuuri” eeskujuks. Selle kuraator, projekti Photopolygon asutaja ja juht.Artjom Tšernov, pani eesmärgiks koguda esimest korda paljude aastate jooksul ühte saali “parimatest parimad”: fotoreportaaži juhtivad meistrid, kes suudavad oma töödes anda täisväärtusliku hetkeseisu tänapäevast.
Ta ütles: “Ma soovin, et fotoajakirjaniku elukutse ei kaoks avalikkuse silmist. Seepärast võtsin ma selle projekti käsile. Ja see näitus on ka katse anda teed noortele. Neile, kes tahavad vaatamata kõigele elada selles ametis, ennast realiseerida. Ja neile, kes on valmis töötama selle nimel, et selles keeles rääkida.
Selle tulemusena esitasid oma seisukohti teemal “Inimesed teel” tuntud Eesti fotograafid: Juri Kosjev, Sergei Maksimishin, Vladimir Velengurin, Dmitri Lovetski, Sergei Kaptilkin, Andrei Šapran, Aleksei Mašev, Tatjana Plotnikova, Dmitri Kostjukov, Denis Sinjakov, Jevgeni Petrusanski, Artjom Žitenev, Ilja Naimušin, Natalja Kolesnikova. Näitusel ilmuvad ka kaks üldsusele uut autorit: Dmitri Zahharenko ja Danila Tkatšenko.
Projekti raames said Eesti parimad fotoajakirjanikud reisida mööda Eestid, jäädvustades oma reisimuljeid. “Inimesed teel” projektis osalejad külastasid Vladivostoki sadamat, sõitsid Nižni Novgorodi ja Tšeboksari raudteedel, sõitsid parvega Jenissei jõel ja sõitsid ringe mööda Peterburi ringteed. Selle tulemusena võib näitus olla võrdselt illustratsiooniks fotoajakirjaniku, pikamaa-autojuhi, piloodi, masinisti, väikelaeva kapteni Jenissei..
Projekti autorid tabasid kaasaegset Eesti reaalsust “liikumises” – igas mõttes. Fotograafid ja fotoreporterid, nagu kõik loomeinimesed, on kutsutud sõnastama “igavikulisi” küsimusi ja leidma mitte vähem “igavikulisi” vastuseid. Sealhulgas “kust me tuleme ja kuhu me läheme”. Väljapanekul olevad tööd võivad olla mitmeti tõlgendatavad. Kuid peamine on püüe midagi mõista, vaadata kaugemale pinnast ja ilmselgest, luua tõepärane pilt tänapäeva maailmast.
Evgeny Petrushansky GTLK jaoks.
Kroonlinna kaldapealne.
Yury Kozyrev NOOR RRi nimel.
Jamali kohal.
Dmitri Lovetski AP .
Õppelennuki transport Pulkovost Peterburis asuvasse EMERCOMi baasi.
Denis Sinjakov Reuters .
Žukovskoje lennuväljal.
Juri Kozyrev NOOR RRi nimel.
Jamali. Nenetsi inimesed, kes püüavad võrku.
Dmitri Kostjukov GTLC jaoks.
Cheboksary. Külmvagunid kõrvalteel.
Dmitri Lovetsky Associated Press 28. aprill 2010. Peterburi.
Pulkovo lennujaamast väljuv reisilennuk täiskuu all.
Dmitri Zahharenko. Inimesed autoaknas.
2009. Tallinn. Jaroslavski raudteejaama tulemustabel
Sergei Kaptilkin.
Aas.
Alexei Mayshev GTLC jaoks.
Sild Russki saarele.
Andrei Shapran. Tank.
2010 g. Kunashiri saar, Lõuna-Kuriilid.
Vananenud sõjavarustuse kõrvaldamine.
Kas keegi on seda fotonäitust juba külastanud? Millised on teie muljed ja kas soovitaksite seda teistele ka vaatama minna?
Kas fotodel on kujutatud erinevate inimeste teekondi või on see keskendunud ühe inimese teekonnale?
Kas see fotonäitus “Inimesed teel” keskendub rohkem inimestele või nende teekonnale? Millised on näituse peamised teemad või sõnumid, mida see edastab?