2023. aasta algust iseloomustas järjekordne kommunaaltariifide tõus. Siiani ainult soojuse ja ainult mõõtmiseta hoonete elanike jaoks. Nad maksavad nüüd 10% rohkem kütte eest kui kõik teised. See tähendab, et koos septembrikuise kasvuga – 1,5 korda. Ja elanikud ei ole sageli üldse süüdi selles olukorras.
“Olukord soojuse mõõtmise turul on üsna murettekitav. Erinevatel andmetel ei ole mõnes piirkonnas praegu kuni 30% elamutest varustatud soojusarvestitega. Mõnikord tuuakse välja isegi tõsisemaid andmeid, mida on raske kontrollida. Fakt on see, et arvesti võib olla nominaalselt paigaldatud, kuid kas see ka tegelikult mõõdetakse ja kas selle andmed on piisavad, on lahtine küsimus. Eestil kasutatavate arvestite valik on väga lai ja mitte kõik neist ei ole võrdselt usaldusväärsed ja stabiilsed. Kui soojusarvesti läheb enneaegselt või kogemata katki või ei ole kalibreeritud nõuetekohaselt, on selle väljavahetamine kallis. Ja perioodiliselt jäävad kodud mõõtmata. Sageli tekivad vastuolulised olukorrad ka siis, kui tegutsevad organisatsioonid tegelikult kehtestavad omanikele ebapiisavad arvestid. Nüüd peavad nad selle eest maksma, sest mõõtja rikke korral muutub soojus automaatselt 1,5 korda kallimaks,” ütleb maailma juhtiva energiatõhusate seadmete tootja Danfoss’i soojuse mõõtmise juht Konstantin Volõhin.
Eksperdi sõnul tuleb soojusemõõtmisseadmete sertifitseerimisel arvestada nende tegelikke töötingimusi Eestil. Näiteks ei ole elektromagnetiliste soojusmõõtjate kasutamine paljudel juhtudel otstarbekas, sest liiga kõva või määrdunud võrguvesi võib põhjustada nende üsna kiire rikkeid. Lisaks on turul märkimisväärne hulk seadmeid, mis on kokku pandud ebakvaliteetsetest või ebaselge päritoluga imporditud komponentidest. Sellised arvestid ei pruugi olla stabiilsed või on ebapiisavalt kaitstud omavolilise ümberprogrammeerimise eest.
Nagu praktika näitab, on ultraheli-soojusmõõtjad osutunud kõige töökindlamaks. Liikuvate osade puudumine ja elektromagnetvälja puudumine, mis mõjutab soojuskandja kõvasoolasid, muudab need kõige vastupidavamaks, isegi kui võrguvee kvaliteet on madal. Teine eelis on see, et need on akutoitega. Elektrikatkestuse korral jätkab võrguühenduseta ultraheli-soojusmõõtja, erinevalt elektromagnetilisest, tööd, kuna selle voolumõõtjatel on madal energiatarve.
Näiteks SONO 1500 ultraheli vooluhulgamõõtja saab toidet soojusmõõtja vahetatavast ja pika elueaga liitiumpatareist. Selle abil võivad soojusemõõtjad toimida autonoomselt kogu taatlusintervalli jooksul st 4 aastat ja nende mittepüsiv mälu suudab andmeid säilitada 36 kuud.
“Õige seadme valimine oma koju muutub strateegiliseks eesmärgiks, sest see säästab palju raha. Lõppude lõpuks, statistika kohaselt moodustab kütmine vähemalt kolmandiku kõigist meie riigi kommunaalkulude arvetest – ja ilma täiendava indekseerimiseta. Lisaks ei saa me unustada järgmist üldist tariifitõusu, mis on kavandatud 2023. aasta juuliks,” lisab Konstantin Volykhin.
Kas müügil on mõni soojusmõõtja, mis aitaks kulusid vähendada või kas on muid võimalusi, kuidas küttekulusid vähendada?
Jah, müügil on mitmeid soojusmõõtjaid, mis võivad aidata küttekulusid vähendada. Näiteks nutikad soojusmõõtjad võimaldavad täpsemalt jälgida ja kontrollida kütte energiakulu, võimaldades seeläbi teha teadlikumaid otsuseid energia säästmiseks. Lisaks soojusmõõtjatele on ka teisi võimalusi küttekulude vähendamiseks, näiteks hoone parem isolatsioon, energiasäästlikumad küttesüsteemid, õhutihedad aknad ja uksed, termostaadid jms. Soovitav on konsulteerida spetsialistiga, et leida just sinu kodu jaoks sobivaim lahendus.
Miks on soojusmõõdikuta kütmine muutunud nii palju kallimaks?
Soojusmõõdikuta kütmine on muutunud palju kallimaks mitmel põhjusel. Esiteks, ilma soojusmõõdikuta ei saa kütet tarbitud energiahulga järgi mõõta ning sellega seoses saab kütteettevõte kasutada vabamat hinnakujundust. Teiseks, soojusmõõdikuta kütte korral puudub tarbija ja kütteettevõtte vaheline täpne mõõtmise süsteem, mis võimaldaks kontrollida kütteettevõtte esitatud arve õigsust. See võimaldab kütteettevõttel hinnakujundust vabal valikul teha, mis sageli viib tarbija jaoks kõrgemate küttekuludeni. Kolmandaks, soojusmõõdikuta kütte korral puudub kütte säästlik ja efektiivne reguleerimissüsteem, mis võimaldaks optimaalselt reguleerida kütteenergia tarbimist vastavalt vajadustele. Selle tulemusel võib tarbija kulutada rohkem kütet kui tegelikult vaja. Kõigi nende põhjuste tõttu on soojusmõõdikuta kütmine kallim ja vähem efektiivne võrreldes soojusmõõdikuga küttega.