Testitud Sony SLT-A58: See kaamera oli suureks abiks, kui oli vaja ülikiiret pildistamist või kaugeleulatuvat optikat looduses

Sony on kadestamisväärselt sageli tutvustanud elektroonilise pildiotsija ja läbipaistva peegliga kaameramudeleid, mis on mõeldud vahetatava optika kasutamiseks. Eelmisel suvel tutvustati meile Sony SLT-A57, kuid sel kevadel esitlesid arendajad uut mudelit – Sony SLT-A58. Selle lugupeetud tootja seadmed on leidnud oma tarbijaid. Tehnoloogiliste uuenduste, suurepärase pildikvaliteedi ja suhteliselt odava kaamerakorpuse ainulaadne kombinatsioon muudab need kaamerad populaarseks kõigi tasemete amatööride ja isegi professionaalide seas. Samal ajal on selge, et ettevõtte insenerid ja turunduseksperdid otsivad uusi lahendusi tuleviku universaalse kaamera loomiseks, püüdes leida funktsioonide ja funktsioonide kombinatsiooni, mis meeldiks üsna paljudele kasutajatele. Proovime aru saada, kuidas see uues mudelis õnnestub ja kuidas see erineb oma eelkäijast, sest täna seisavad nad kõrvuti poeriiulitel väga sarnase hinnaga.

Test: Andrian KOLOTILIN.

Võimekus ja omadused

Kui paned kaks kaamerat kõrvuti ja ei vaata nime, siis ei saa neid korraga eristada. Uus beebi korpus paar millimeetrit väiksem, juhtimisseadiste paigutus täpselt sama. Neile, kes on huvitatud poolläbipaistva peegliga süsteemide iseärasustest, tuleb meenutada, et suurte Sony kaamerate peamine omadus on liikuva peegli puudumine, mis on asendatud kõige õhemate poolläbipaistvate fikseeritud peeglitega. See muudab ja lihtsustab konstruktsiooni, vabanedes kaamera väga kiiresti liikuvast elemendist, mis võimaldab fookussüsteemil töötada pidevalt, isegi foto- ja videofotode tegemisel, ning vähendab müra ja vibratsiooni.

Elektrooniline pildiotsija tagab 100% väljalangevuse, mis tähendab, et näete kohe, mida tegelikult pildistatakse, ja seega hoiatab fotograafi visuaalselt valesti seadistatud kaamera seadete, näiteks vale valge tasakaalu või eksitusvea eest. Elektrooniline pildiotsija võimaldab kuvada ka mis tahes lisateavet, doseerides seda paindlikult vastavalt vajadusele.

Elektrooniline täiustamisvõime võimaldab fotograafidel näha stseene hämaruses või pimeduses, kui üksikasjad on silmale juba raskesti eristatavad. Kuid mängu tulid ka mõned ühe objektiivi läbipaistva tehnoloogia piirangud. Eelkõige ei saa kaamera kohe pildistama hakata: sisselülitamisest kuni säriaja vajutamiseni kulub umbes sekund. Energiatarbimine on oluliselt suurenenud, seega on aku varukoopia aktiivse pildistamise ajal hädavajalik. Need on peaaegu kõik peamised erinevused traditsioonilistest DSLR-kaameratest.

Pilt on jäädvustatud uue 20 miljoni piksli sensoriga, mis minu arvates on piisav mitte ainult amatöörfotograafidele, vaid ka paljudele kommertsrakendustele. Anduri suurus 15×23 millimeetrit. Tundlikkus ulatub 100 ISO-st kuni 16 000 ISO-ni, mis ei ole küll rekord, kuid vastab praegusele kõrgtehnoloogilise pildistamise tavale.

Tehniline test on näidanud, et vahemikus 100 kuni 800 ISO on JPG-piltide pildikvaliteet väga hea, suurepärase detailsuse ja peaaegu müra puudumisega. 1600 ISO juures sekkuvad müra vähendamise algoritmid seadistuses “vähese mõjuga” äärmiselt õrnalt ja eemaldavad müra täielikult, mõjutades väga vähe kaadri peeneid detaile.

Tulemus on üsna konkurentsivõimeline, isegi teiste firmade palju kallimate mudelitega, ja on siiani parim sama sensoriga Sony SLT-kaamerate seas. Tundlikkuse edasisel suurendamisel suureneb müra vähendamise mõju ja 16 000 ISO juures JPG-failides toob see kaasa peente detailide eemaldamise pildilt. Amatöörfotograaf, kes tavaliselt prindib väikestes suurustes kuni 20x30cm või vaatab pilte arvutis või mobiilseadmes, ei märka seda piirangut.

Kuid paljud professionaalsed fotograafid Eestil, näiteks pulmafotograafid, kasutavad Sony kaameraid kiire pildistamise ja kiirete tulemuste saavutamiseks. Loomulikult peaksite sel juhul piirama kasutatava tundlikkuse ülemist riba väärtusega 1600 või maksimaalselt 3200 ISO või korrigeerima pilti pärast pildistamist spetsiaalsetes programmides.

Minu isiklik tähelepanek vanema Sony SLT-A57 puhul oli pildiotsija disain, mis raskendas visuaalselt fookuse reguleerimise täpsuse hindamist pildistamise ajal. Sony SLT-A58 puhul on olukord oluliselt muutunud. Pildiotsija kasutab kõrgema kvaliteediga OLED-tehnoloogiat, et anda täpne ja mugav vaade pildistatavale objektile ning fookuse täpsus. Prillidega on palju mugavam “sihtida”. Siiski on üks “aga”: tõenäoliselt otsustas tootja kaamera odavamaks muutmiseks mitte kasutada suure eraldusvõimega TFT-ekraani nagu eelmistel mudelitel ja firma kallimatel kaameratel .

Ekraani eraldusvõime on vähenenud poole võrra, mis teeb mõnel juhul juba pildistatud kaadri teravuse täpse hindamise veidi keeruliseks ja raskendab täpset käsitsi fokuseerimist. Siiski saate kasutada kaamera enda loodud abirežiimi, kus stseeni teravad piirjooned on esile toodud kollase, valge või punase värviga. Proovisin seda eriti keerulistel juhtudel ja olin isiklikult veendunud, et võin seda täielikult usaldada. Ja selles, et kaldenurka saab veel reguleerida, mis on tehniline lihtsustus, võite kaamerale andestada.

Sony SLT-kaamerate eriline kaubamärk on alati olnud nende kiire pidev pildistamiskiirus, mis on umbes 10 fps RAW-vormingus või kuni 12 fps JPG-vormingus. See on mulle alati meeldinud, sest sellega saab jäädvustada kiiresti liikuvaid hetki, näiteks liblika või linnu lendu, lapse hüppamist, uurida liikumisfaase üksikasjalikult ja valida parimad neist. Kaamera uues versioonis on kadunud selline imeline professionaalne boonus: sarivõtte kiirus on vähenenud 5 kaadrini sekundis RAW-formaadis ja 8 kaadrini JPG-formaadis, kasutades spetsiaalset kiirusrežiimi. Tüüpilised tulemused amatööride segmendis.

Kuid loominguliste inseneride nägemus toob Sony kaamerate disainile olulisi boonuseid, mida teiste tootjate seadmetes või isegi ülikallites professionaalsetes kaamerates ei ole. Loen üles boonused, mida pean isiklikult kõige olulisemaks:

1. Võimalus luua panoraame ilma aeganõudva järeltöötluseta. Vaid mõne sekundiga saate panoraamvaate öisest linnast, loodusmälestisest, suurest ruumist või. Seda tehakse ilma kallist erioptikat, panoraamstatiivpead kasutamata – tegelikult reportaažistiilis ja see on vaatajate blogide, veebilehtede või isegi ajakirjade lugejate poolt väga nõutud. Väljundfaili eraldusvõime ja õmbluskvaliteet võimaldab printida 70×27 cm suurust fotot ilma keerulise pilditöötluseta või peaaegu 50×20 cm suurust kvaliteetset väljatrükki.

2. Ma arvan, et kaamera tarkvara suudab jäädvustada laiendatud dünaamilise ulatusega pilte palju paremini kui konkurendid. Kuna see väldib ka palju järeltöötlust, ei sobi pildid mitte ainult veebi jaoks, vaid ka tõsiseks trükkimiseks.

3. Sony kaameratel on võimalik kasutada mitmikvalgustust ja kaamerasisest pilditöötlust, mida saab kasutada statiivi abil, et eemaldada müra täpselt ja ilma detaile kaotamata, samuti mitmesuguseid populaarseid fotoefekte.

Praktiline pildistamine ja töötlemise tulemused

Uurides internetis tootearvustusi ja konkreetselt uue kaamera kohta, sattusin ühe amatöörfotograafi huvitavale ja kategoorilisele avaldusele: “Professionaal ei kasutaks kunagi Sony tooteid tööks”. Ma arvan, et see on täiesti vale: professionaalid valivad töö jaoks õige tööriista, mis on nende jaoks parim ja mis on piisavalt hea, et saavutada tulemus.

Viimase nelja aasta jooksul olen oma reportaaži-, maastiku-, portree- ja makrofotograafias, metsikusse ja raskesti ligipääsetavasse piirkonda tehtud reisidel kasutanud Sony’t, kui sellel on teiste vahendite ees selge eelis. Lemmik- või esimese kaamera valimisel saab fotograaf juhinduda eksperdi arvamusest, mis on lihvitud tulemuste saavutamiseks igas olukorras.

Näiteks Sony SLT-A58 aitas mind koos teiste tootjate kaameratega ühel pikal ekspeditsioonil, sest see andis mulle hea tulemuse. Kui ma tahtsin pildistada ülikiirelt või pidin kasutama väga pika ulatusega objektiive, kasutasin teistsugust seadet. Kui nõuti mitmekülgsust, panoraamvaatlust, ebamugavaid asendeid ja kerget kaasaskantavust, eelistati Sony tooteid. See lähenemine tasus end ära igas olukorras, alates rahulikust makro- või maastikufotograafiast kuni reportaažini.

Madala punktiga makrofotode tegemine on kõigi Sony kaamerate tugevus, sest neil on klappekraan. Sony 100/2,8 makroobjektiivi korduvalt kiidetud kõrge kvaliteet muudab kaamera koos selle objektiiviga suurepäraseks vahendiks taimede jäädvustamiseks.

Kui ma peaksin valima, millist kaamerat kasutada seda tüüpi pildistamiseks, siis ütleksin, et A58 on ilmselge valik. Seda enam, et kaadri küllastus on väga hea, Live View režiimis saab täpselt komponeerida. Lihtne ja kiire fookus käsitsi teravustamisabi režiimiga. Sensori lai dünaamiline ulatus võimaldab teil pildistada heleda või tumeda taustaga ilusaid ja sujuvaid statiivikaadreid madala tundlikkusega, isegi täielikult avatud ava korral pilt 1 .

Teleobjektiivid toovad sündmuse ja inimeste emotsioonid kaugelt esile, võimaldades neid ümbritsevast maastikust eraldada. Kaamera ja objektiivi suurepärane fookuse kvaliteet teeb sellise kaadri saamise lihtsaks: tegelased ei pööra fotograafile tähelepanu, nad tegelevad oma asjadega. Sensori suur eraldusvõime võimaldab suurepärase kadreeringu, et saada õige kompositsioon, samas kui selle stabiliseerimissüsteem võimaldab teil määrata säriaega sellise fookuskauguse jaoks maksimaalselt foto 2 .

Laiad kontrasti erinevused, nagu taevas ja masti männid, tekitavad probleeme ja neid võib olla keeruline pilditöötlusprogrammis ümber töötada. Nende probleemide kõrvaldamiseks kasutage HDR-i enda keskmist mõju võimaldavat režiimi. Pilvede detailid on ilusti säilinud, puutüved ei ole tumenenud. Väljakutse selle kasutamisel on hoida kaamerat paigal foto 3 .

Õhtune panoraam loodusest päikesepaiste ja suure kontrasti erinevusega nõuab kaameralt keerulisi arvutusi lennult. Panoraami esimene osa on veidi ülevalgustatud ja tasakaalust väljas võrreldes ülejäänud reaga. Ma eeldan, et see tulemus on tingitud kaamerasisese tarkvara eelversioonist, sest ma sain kaamera enne ametliku müügi algust.

Probleemide lahendamine ainult väga keerulistes valgustingimustes ja seda saab fikseerida. Panoraamide pildistamisel valib kaamera soovitud tavaliselt minimaalse võimaliku tundlikkuse ja kõige avatuma ava. Soovitan autofookuse deaktiveerida pärast keskmist kaadrit foto 4 .

Reisimisel loeb iga gramm varustust, sest sageli tuleb seda kanda seljas ja läbida veetakistusi. Kriitilistes olukordades ei ole lavastatud tulistamine kohane. Looduskaitseala uurija Natalia nägu peegeldab ohtliku koha läbimise emotsioonide spektrit, mida kaamera jäädvustab. Üleujutatud metsatuka all on pime ja me peaksime seadma tundlikkuse kõrgele, kuid meil ei ole selleks aega. Anduri stabiliseerimissüsteem aitab teha kvaliteetseid fotosid tõelises reportaažistiilis foto 5 .

Enne päikesetõusu, hommikul, tekib jõe oru kohal udu, mis kohe hajub. Niinimetatud “kuuajal” on tegemist sekundite küsimusega ja kaamera reageerimisvõime mängib olulist rolli. Kõrge tundlikkus võimaldab pildistamist käsitsi ilma statiivita. Stabiliseerimissüsteem aitab saada teravaid ja madala müratasemega kaadreid, sensor säilitab pildi valguse üksikasjad foto 6 .

Selles reportaažis väikesest maakohast valisin kaamera põhitundlikkuseks 800 ISO. See võimaldab pildistada kohapeal, ilma et peaks muretsema kaamera värisemise pärast. Piisavalt kiire pidev pildistamiskiirus, et valida parim tuvastatud liikumisfaas foto 7 .

Vahetatav pika fookusega optika koos laialt avatud avaga võimaldab valida välja selle, mis tundub kõige huvitavam. Väga täpne teravustamine välistab vajaduse teha mitu ülesvõtet, kuna teravustatud pildi detailid on uues elektroonilises pildiotsijas selgelt nähtavad foto 8 .

Järeldused

Sony SLT-A58 on amatöörkaamera, mis on kompaktne, käepärane, teeb suurepärase kvaliteediga pilte ja on mõistliku hinnaga. Ma ei leidnud seda turul ilma objektiivideta, vaid ainult ühe või kahe vahetatava objektiiviga. Niisiis, see mudel väidab end olevat esimene SLR-kaamera amatöörfotograafile.

Ja edasijõudnud Sony kasutajatele loodan, et aja jooksul naudivad nad sarja vanemate mudelite uuendusi, mis säilitavad kõik delikaatsed juhtimisseadmed, kiire sarivõtte ja suure eraldusvõimega ekraani.

Pildikatsed

Sony SAL-100M28 objektiiv, ISO 200, f/2.8, 1/100s, statiiviga pildistamine, 2-sekundiline viivitatud tagasivõtterežiim, et vältida kaamera vibreerimist päästikule vajutamisel.

Sony SAL-70400G objektiiv, ISO 800, f/14, 1/80s, 5fps pidev pildistamisrežiim.

Carl Zeiss Vario Sonnar T*16-35mm f/2 objektiiv.8 ZA SSM, ISO 400, f/10, 1/800s, HDR-režiim.

Panoraamafotograafiale ebatüüpiline objektiiv – Sony 70-200mm f/2.8G, ISO 100, f/6, 1/250s, manuaalselt -1,7 EV, et kompenseerida päikese mõju kaadris.

Carl Zeiss Vario Sonnar T*16-35mm f/2.8 ZA SSM, ISO 400, f/6.3, 1/40sek. Kaader salvestati SteadyShot Inside pildianduri stabiliseerimissüsteemiga.

Sony 70-200mm f/2.8G, ISO 800, f/7.1, 1/320s, SteadyShot Inside.

Sony 70-200mm f/2 objektiiv.8G, ISO 800, f/5, 1/2000s.

Sony 70-200mm f/2.8G, ISO 800, f/5, 1/4000 s.