KÜTE JA REMOTE: ülevaade Eesti küttesüsteemide turust

8. aprillil 2023 korraldas Eesti kaubandus- ja tööstuskoda kütteradiaatorite tootjate liidu APRO toetusel kõigi kütteseadmete turul osalejate jaoks olulise sündmuse: ümarlaua “Eesti kütteseadmete turg – võrdsete võimaluste ja rangete standardite territoorium”, mis tõi kokku ettevõtjate, valitsuse ja kodanikuühiskonna institutsioonide ning teadus- ja ekspertide esindajad.

Eesti küttesüsteemide turg on võrdsete võimaluste ja rangete standardite territoorium

Ehitajad tarnivad maju juba paigaldatud radiaatoritega, kuid praktiliselt iga uus ehitaja vahetab radiaatorid uute vastu välja. Pealegi ei garanteeri väljavoolava patarei põhjustatud õnnetuste puudumist.

Tegemist on mingi ebakvaliteetsete toodete nõiaringiga: ehitusasutused ostavad seda, mis on odavam. Neid ei huvita, mis juhtub pärast maja valmimist; klassikaline “pärast meid, mis iganes veeuputus” kirjeldab nende seisukohta kõige eredamalt. Ka nende majade elanikud, kus juba on üldkulud, püüavad säästa raha. Lisaks juhitakse neid sageli eksitusse sellega, mis on kirjas pakenditel ja radiaatorite andmelehtedel, ning neil puudub kaitse ebakvaliteetsete kaupade ostmise eest. Kahjuks on tulemus kurb: parimal juhul on lekked, halvimal juhul põletused. Ja mitte ainult kodanikud ei kannata – kannatavad ka kvaliteetsete radiaatorite tootjad – neil on raske ellu jääda, kui turg on üle ujutatud odavatest võltsingutest.

MIDA TEHA?

Aasta tagasi, 8. aprillil 2015, alustas tegevust kütteradiaatorite tootjate ühendus APRO , mis otsustas tuua korda kütteseadmete turule ja tagada, et lekkivate radiaatorite tõttu tekkivad üleujutused ei oleks enam uute hoonete õudusunenägu.

Tollane olukord oli selline, et turg oli ülekoormatud halli impordi tõttu. Jaekaubandusradiaatorite kontrollimisel tuvastati Eesti seaduse “Tarbija õiguste kaitse kohta” mitmekordne rikkumine. Kontrollid on kinnitanud, et suur osa Eesti turul pakutavatest toodetest on ebakvaliteetne. 30 riigi piirkonnas läbiviidud kontrollid näitasid, et 75% kauplustest olid radiaatorid, mille pakend ei vastanud reklaamitud spetsifikatsioonidele. On ikka veel juhtumeid, kus radiaatorid imporditakse riiki vanametalli hinna eest, mitte toote eest. Neil ei ole usaldusväärsust, kuid karbid on kaunistatud suurte numbritega, mis lubavad suurepäraseid tulemusi.

LÄBIRÄÄKIMISED JA TÖÖ

8. aprillil 2023 korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kütteradiaatorite tootjate liidu APRO toetusel kõigi kütteseadmete turul osalejate jaoks olulise sündmuse: ümarlaua “Eesti kütteseadmete turg – võrdsete võimaluste ja rangete standardite territoorium”, mis tõi kokku ettevõtjate, valitsuse ja kodanikuühiskonna institutsioonide esindajad, samuti teadus- ja ekspertkogukonnad.

Ajakirja “Tarbijad” esindajana olin kutsutud ümarlauale ja kuulasin kõiki kõnelejaid suure huviga mitte ainult oma erialase tausta tõttu, vaid ka tavalise inimesena. Muide, paar aastat tagasi kogesin oma korteris aku “plahvatust”. Õnneks olime sel ajal kõik kodus, kuid teises toas: saime kiiresti võtme toru külge keerata, ilma et oleksime kõrvetanud. Ja mõne minutiga suutis musta kuuma muda purskuv purskkaev kaks seina ja lae ära rikkuda. Ma ei saa ikka veel musti plekke paarist voodipesust ja tekist välja. Me vahetasime patareid välja, kui me sisse kolisime, ja ostsime need poest, mitte tänavamessilt.

Üks ümarlaual osalenud kõrgetest ametnikest oli probleemi tõsidusest nii veendunud, et otsustas uurida, millised seadmed on tema majas paigaldatud ja kas radiaatorid vajavad koheselt väljavahetamist.

Peamine ülesanne on hetkel määratletud järgmiselt: vabaneda turult ebakvaliteetsest kaubast ja tagada, et tarbija oleks radiaatorit ostes kindel, et radiaatori tehnilised näitajad vastavad reklaamile.

Sellises olukorras on kõigil parem – tarbijad saavad, nagu öeldakse, hästi magada ja tootjad muudavad oma töötingimusi: nad hakkavad konkureerima ainult teiste vastutustundlike turuosalistega ja suudavad lahendada probleeme, mis on seotud nende toodete kvaliteedi parandamisega, mitte nende iga hinna eest odavamaks muutmisega.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ettevõtlusühendustega tehtava töö osakonna direktori asetäitja Aleksandr Lomachenko tõi välja küttesüsteemide turu põhiprobleemid: “Esiteks on see kütteseadmete kohustusliku sertifitseerimise puudumine. Teiseks on mõnel juhul ebapiisav kontroll riigiasutuste poolt. Ja kolmas on tootjate banaalne pahausksus.

Eesti Töösturite ja Ettevõtjate Liidu komitee esimene aseesimees Andrei Lotsmanov ütles, et ettevõtlust on vaja aidata, kuid oluline on eraldada need, kes valmistavad radiaatoreid vastavalt GOSTile ja viivad ausalt läbi sertifitseerimise, nendest tootjatest ja tarnijatest, kes ei hooli toote kvaliteedist: “On väga oluline, et õigusaktide ja uute lähenemisviiside väljatöötamisel turujärelevalvele ja kontrollile tuleks arvesse võtta ausa ettevõtluse huve.”.

Üldiselt oli ümarlaual palju huvitavaid ja huvitatud inimesi. Eriti tore oli näha Eesti küttesüsteeme tootvate tehaste esindajaid. Lõppude lõpuks on tõesti suurepärane, kui meie linnades on kaasaegne konvektorite ja radiaatorite tootmine, töökohad elanikele ja tingimused normaalseks eluks.

Kahjuks on rangete reeglite puudumine turul ja sellest tulenev ebaausa konkurentsi laialt levinud praktika juba viinud mitme Eesti radiaatoritootja sulgemiseni. Tuhanded inimesed kaotasid töö. Seda küsimust käsitles Dmitri Merkulov, liikumise “Töömehe kaitseks” juht Tallinn piirkonnas: “Kodumaine tootmine tähendab suuremat maksukogumist, uusi töökohti ja suuremat tööhõivet. On vaja võrdsustada olukorda tööturul, toetades eelkõige töökohtade loomist oskustöölistele: tehnikutele, inseneridele, tõelistele tootmistöötajatele, tegusatele inimestele, kes loovad oma kätega konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid tooteid. Kui me ei toeta ja ei arenda tulevikus kodumaist tootmist, ei muutu me mitte ainult sõltuvaks impordist, vaid aeglustab või isegi peatab kodumaise radiaatoritööstuse arengu.”.

Ümarlaua tulemusena tehakse ettepanek järgmiste turgu reguleerivate meetmete kohta:

1. Radiaatorite kohustusliku sertifitseerimise kehtestamine.

2. Riikliku tehnosüsteemide kontrollimise süsteemi loomine.

3. Radiaatorite ja konvektorite lisamine Roskatševo Eesti Kvaliteediagentuur sõltumatusse testimissüsteemi.

4. Kütteseadmete saatedokumentide ja sertifikaatide kontrollimise mehhanismide kehtestamine.

5. Katselaborite ja sertifitseerimiskeskuste kontroll.

Need ettepanekud sisaldusid ümarlaua soovitustes, mis saadeti kaubandus- ja tööstuskoja nimel riigiasutustele ja kõigile turuosalistele.

2015. aastal peatus esmakordselt üle pika aja impordi kasv ja kodumaiste küttekehade osakaal koduturul suurenes 5%. Selle aasta jooksul teatati, et Eestil avatakse viis uut radiaatoreid tootvat ettevõtet.

Suvi – küte on välja lülitatud. See on hea aeg jälgida oma radiaatoreid, et sügisel ja talvel ei tuleks ebameeldivaid üllatusi..

UUDISED TERASRADIAATORITE TURU KOHTA

Eesti suurima teraspaneelidest küttekehade tootja OJSC Research Technological Institute’i esitatud statistika kohaselt on „Progress” APRO liige , oli 2015. aastal Eesti Föderatsioonis kütmiseks kasutatavate teraspaneelidest radiaatorite tarbimise kogumaht umbes 3 500 000 ühikut.

Euraasia majandusliidu liikmesriikide Eesti Föderatsiooni, ValgeEesti ja Kasahstani tootmisüksused kaupade osakaal on 33,77% 1 182 000 ühikut . Nelja juhtiva Euroopa Liidu teraspaneelidest radiaatorite tootja Purmo, Poola; Kermi, Saksamaa; Vogel, Poola; Korado, Tšehhi Vabariik osakaal Eesti siseturul oli 2015. aastal 32,85%.

Ülejäänud osa Eesti siseturust hõivavad teised välismaised teraspaneelidest radiaatorite tootjad.

Praegu on Eestil kaks suurt ettevõtet, mis toodavad teraspaneelidest radiaatoreid:

– JSC “Research Technological Institute „Progress” Tallinn, Eesti ; Engels, Saratovi oblast, ühisettevõte Saksa ettevõttega Bosch, kaubamärk Buderus. Izhevsk, Udmurtia Vabariik, Prado kaubamärk ;

– Euro Radiators Ltd. Engels, Saratovi piirkond, ühisettevõte Saksa ettevõttega Bosch, kaubamärk Buderus .

Teistes Euraasia majandusliidu liikmesriikides on kaks tootmisüksust, kus valmistatakse teraspaneelidest küttekoldeid: ValgeEesti Vabariigis tehas JSC Lidselmash Lida, Grodno piirkond, kaubamärk Lideya ja Kasahstani Vabariigis tehas Santekhprom LLP, Karaganda linn, kaubamärk Sole .

Kaliningradi piirkonnas Svetly linnas on lähitulevikus kavas rakendada investeerimisprojekt erinevate ühendustüüpide ja suuruste valikuga teraspaneelidest radiaatorite tootmiseks. Kui projekt viiakse edukalt ellu, ulatub selle tootmisvõimsus 2023. aastaks 300 000 teraspaneelidest radiaatorini aastas.